TÄNA AJALOOS ⟩ Algas kümnete tuhandete teekond külmale maale

Foto: Topography / Topham Picturepoint / Scanpix

1941. aasta juunikuus küüditasid Nõukogude Liidu valitsuse repressiivorganid inimesed Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest ja Moldovast üle suurriigi kaugete kantide.

Otsus üle 65 000 inimese küüditada valmis juba 14. mail, mil Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja Kommunistliku partei Keskkomitee võttis vastu «Direktiivi sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast».

Kuu aega hiljem viidi operatsioon läbi Eestis. Jõhkrat tööd alustati 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Küüditajad võtsid enda kasutusse peaaegu kõikide Eestimaa asutuste sõidukid ning kella ühe-kahe paiku öösel hakkasid küüditajate rühmad üle Eesti inimesi arreteerima. Peredel lubati kaasa võtta kuni 100 kilogrammi isiklikke asju. Perekonnad lahutati, mehed eraldati naistest ning lastest ning paljudele jäi see viimaseks korraks, kui oma lähedasi nähti. Eestist saadeti välja umbes 10 000 inimest ja Juuniküüditamise tagajärjel hukkus neist ligi 6000.

Küüditamise eest pagenuid ja pääsenuid otsiti taga 16. juuni hommikuni. Represseeritud vene kirjanik Aleksandr Solženitsõn kirjeldab oma mammutteoses «Gulagi arhipelaag» seika, kus läti mehel õnnestus küüditajate eest pageda, ennast varjata ning varjunime all kordagi arreteerimata edasi elada. Solženitsõn toob selle seiga näitamaks, kuidas NKVD-l oli nii-öelda norm, mida nad täitma pidid ning kuidas inimesi saadeti kodumaalt välja hoolimatu jõhkruse poolsuva järgi.

14. juuni sündmused Eestis:

1858 – Toimus Mahtra sõjast tuntud talupoegade ülestõus.

1870 – Luunjas peeti esimene lastelaulupidu.

1880 – Jaan Jung tegi Lõhavere linnamäel esimesed arheoloogilised kaevamised.

1914 – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused.

1917 – Toitlusrahutused Tartus.

1917 – Kinnitati EELK põhikiri.

1925 – Väike-Maarjas avati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.

1925 – Tallinnas avati Eesti Tarvitajate Keskühisuse modernne hoone.

1931 – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus tegi kaasa Soome kergejõustiku paremik.

1935 – Viljandis ristiti lennuk Lendav Mulk (ES-LDM).

1940 – NSVL Balti laevastik alustas Eesti merepiiride blokaadi.

1940 – Nõukogude hävitajad tulistasid Keri lähistel alla reisilennuki Kaleva, rikkudes rahvusvahelist õigust.

1958 – Juuru kultuurimajas avati Mahtra sõjale pühendatud muuseumituba.

1969 – Tartus toimus 15. juulini kestnud juubelilaulupidu (100. aastapäeva puhul).

Ja maailmas:

1645 – Naseby lahing. Oliver Cromwell purustas Charles I väe.

1777 – USA Kongress võttis vastu lipuseaduse.

1800 – Marenkgo lahing. Austria armee alistus Napoleoni vägedele.

1807 – Friendlandi lahing. Vene armee alistus Napoleoni vägedele.

1900 – Hawaiist sai USA territoorium.

1940 – Sakslased marssisid Pariisi.

1945 – Briti sõdurid arreteerised ühes Hamburgi pansionaadis endise Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropi.

1949 – USAs asutati Ülemaailmne Leedulaste Ühendus.

1967 – USA saatis Veenusele kosmoseaparaadi Mariner.

1982 – USA president Ronald Reagan nimetas selle päeva Balti vabaduse päevaks.

1982 – Argentina väed alistusid Briti vägedele Falklandil.

1990 – 10.000 Rumeenia kaevurit tungis Bukaresti ja rüüstas ajalehtede toimetusi ning opositsiooniparteide peakortereid.

1995 – Tšetšeeni võitlejad ründasid Lõuna-Venemaal Budjonnovski haiglat ja võtsid pantvangi 1500 inimest. Rünnakus hukkus vähemalt 129 inimest.

1998 – Taani kuninganna Margrethe avas Euroopa pikima rippsilla, millega loodi maanteeühendus Taani lääne- ja idaosa vahel.