Avastus: kimalased tajuvad lõhna kuju

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kimalased oskavad õitel vahet teha vaid lõhnaaine asetumise järgi.
Kimalased oskavad õitel vahet teha vaid lõhnaaine asetumise järgi. Foto: Yuri Kadobnov /AFP /Scanpix

Teadlased avastasid uue metsmesilindude võime, need putukad suudavad tajuda lõhna kuju ning selle järgi hinnata, millisest õiest on lootust rohkem nektarit saada. Kimalased suudavad teha vahet kahel õiel, mis on kõiges peale nektari kontsentratsiooni samasugused.

Bristoli ülikooli teadlased treenisid kimalasi enda loodud kunstlike õitega. Plastikketta keskele asetati maitsev suhkrulahus ning see ümbritseti kas ringi või risti kujuga aromaatse piparmündiõli laiguga. Kontrollimaks putukate oskust valida, anti neile ette nii ringi kui risti kujuline õis, ühe keskel suhkrulahus, teise keskel vesi, vahendab The Guardian.

Kimalased õppisid kaunis kiiresti tuvastama, millise kujuga lõhn viib maiustuseni. Tähelepanuväärne on siinkohal tõik, et ainuke vahe oli lõhna allika, piparmündiõli, kujus. Pärast kimalaste treenimist läksid teadlased sammu edasi ning asetasid loomade ette kunstõied, mille südamikes oli vaid vesi. Ringidega harjunud kimalased läksid ringide poole, ristidega harjunud ristide juurde, kuigi ühegi kunstõie keskel ei olnud suhkrulahust.

Sääraste kunstõitega treenisid bristoli ülikooli teadlased kimalasi.
Sääraste kunstõitega treenisid bristoli ülikooli teadlased kimalasi. Foto: Dave Lawson/SWNS.com/Scanpix

Kuid lõhna-alane treening kandus edasi ka kimalaste nägemismeelde. Õpetatud kimalastele pandi ette paber, kus oli ilma lõhnaaineta kujutatud kas risti või ringi, nende keskel suhkrulahus. Kimalased lendasidki nende kujundite poole, mille kohta praktika oli näidanud, et sealt saab süüa. Uuringu autori David Lawsoni hinnangul viitab see teatavel seosele lõhna- ja nägemismeele vahel. Putukate ajus tekkis seos mingi konkreetse meelteülese kuju ja saagi vahel.

Kas seda saab nimetada küll abstraktseks mõtlemiseks on keerulisem küsimus. Näib, et mesilaste arus on midagi, mida saab nimetada kujundiks, ent milline see arusaam on ja kas see on kuidagi võrreldav inimmõistuse abstraktsioonidega, ei saa eksperimentaalselt kontrollida.

Metsmesilaste lõhnatajust saab täpsemalt lugeda Kuningliku Seltsi toimetistest.

Tagasi üles