Värsked uuringud näitavad, et seni võltsinguks peetud viimased märked Roanokei’i saare kadunud asundusest võivad siiski ehtsad olla ning nüüd valmistuvad arheoloogid koloonia kadumisse selgust tooma.
Algavad Uue Maailma müstiliselt kadunud koloonia otsingud
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
12. juuni 2018, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1584. aastal saja elanikuga asustatud Roanoke’i saar oli esimene inglise koloonia Uues Maailmas. Kuigi kuningriigil olid Ameerika asustamisega suured plaanid, kadus asundus koos elanikega nagu vits vette ning on tänaseni üks Ameerika asustamise ajaloo suuremaid müsteeriume. Nüüd plaanivad arheoloogid kadunud kolooniana tuntud küla taas otsima hakata, kirjutab Science.
Viimane teadaolev tõend kolonialistidest pärineb aastast 1587, mil kuberner John White lahkus emamaale vajaliku moona järele. Kuivõrd 1585. aastal oli aga puhkenud Inglise-Hispaania sõda, mis ei võimaldanud kuberneril naasta nii kiiresti kui ta lootnud oli. Kolm aastat hiljem, kui ta lõpuks siiski tagasi jõudis, olid kadunud nii inimesed kui nende linn.
Sellest ajast saati ongi Roanoke’i elanike saatus Ameerika ajaloo huvilisi kütkestanud. Tänaseks on arheoloogilisi väljakaevamisi korraldatud juba üle sajandi, kuid ühtegi märki kolonialistide linnast ei ole seniajani leitud. Pärast mõningast pausi algavad nüüd aga taas uued uuringud, lootuseks jätkuvalt kadunud linna leidmine.
«Arvan täiesti ausalt, et seekordne uuring hakkab andma vastuseid varasemate käigus tekkinud küsimustele,» ütles Science’ile uuringut juhtiv arheoloog Eric Klingelhofer.
Lisaks kirjutab National Geographic, et uut lootust on ka kolonialistide viimase sõnumi leidmise osas. Nimelt lõi omal ajal laineid turistide leitud kiviplaat, millesse graveeritud teksti autoriks peeti kuberner White’i tütart Eleanor Dare’i ning mis kirjeldas sündmuste käiku, kus pool asunikest suri raskete olude tagajärjel ja ülejäänud indiaanlaste käe läbi.
Hiljem ilmus sedalaadi kivitahvleid veelgi, kuid 1940ndatel läbi viidud ekspertiiside kohaselt oli pea kõigi puhul tegemist võltsinguga. Ainus, mille puhul tollased hinnangud selget võltsingut ei märkinud, oligi neist kõige esimene. Nüüd ongi Georgia osariigis asuva Brenau Ülikooli arheoloogid selle plaadi uuesti vaatluse alla võtnud ning vähemalt esialgsete tulemuste kohaselt ei ole alust seda võltsinguks pidada. Igal juhul ei tohiks tegemist olla 20. sajandist pärit võltsinguga. Üks Ameerika asustamise suurematest saladustest on aga taas aktiivse uurimise all.