Päikese vööümbermõõt muutub iga paari aasta tagant vähemalt kilomeetri võrra (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Solar Dynamics Observatory/NASA/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Meie kodutähel on 11-aastane tsükkel, mille käigus selle magneetiline aktiivsus kasvab ja vaob. New Jersery tehnikainsituudi ja Côte d'Azur ülikooli astronoomide värskest teadustööst selgub, et lisaks magnetjõu muutustele muutub aastate lõikes ka Päikese enda suurus.

Eelnevad uuringud on veenvalt kinnitanud, et Päikese heledus ja kiirguse määr ei muutu koos magneetilise tsükliga. Kuid heledus on vaid üks viis kuidas defineerida mõne tähe suurust. Uues artiklis käsitlevad Aleksander Kosovitšev ja Jean-Pierre Rozelot Päikese suurusena hoopis nõndanimetatud seismilist raadiust. Seismiline raadius kirjeldab Päikese sisemuses liikuvaid mateerialaineid ning määratleb nende kaudu tähe suuruse. Need lained muutuvad Päikese tsüklilise elu jooksul sääraselt, et muutub ka tähe vööümbermõõt, vahendab Science News.

Kui tähte sääraselt mõõta, siis kahaneb selle diameeter magneetilise aktiivsuse madalseisus kilomeetri või paari võrra. Arvestades, et päikese raadius on umbes 700 000 kilomeetrit, ei ole tegemist suure muutusega. Nõnda väike muutus ei kajastu Päikese heleduses, kui arvestades seismilist raadiust, suutsid teadlased Päikese suurust täpsemalt välja arvutada.

Astronoomialases teadusajakirjas The Astrophysical Journal avaldatud uurimus illustreerib väga hästi isegi filosoofilisena näivat küsimust, millel ei ole väga lihtne vastata. Arvesse võttes, et Päikesel ja teistel tähtedel pole tahket pinda nagu kivistel planeetidel on väga keeruline öelda, millal täpselt lõppeb Päike ja algab ilmaruum.

Tagasi üles