Uuring: üleminek taastuvenergiale põhjustaks ligi triljonieurose majandusliku kahju

Foto on illustratiivne. Foto: Robert King/Reuters/Scanpix

Fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaallikatega võib maailma majandusele põhjustada suurt kahju, selgub värskest uuringust. Teadlased on endiselt veendumusel, et senisel kursil jätkata ei saa.

Teadusajakirjas Nature Climate Change avaldatud uurimuse kohaselt võib Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamine tähendada vähemalt 850 miljardi euro suurust üleilmset majanduslikku kahju. Kui inimkond peaks järsult üle minema rohelisele energeetikale, siis tähendab see fossiilkütustega seotud tööstustesse tehtud investeeringute kaotamist. Aastal 2016 investeeriti üle maailma ligi 600 miljardit eurot nafta-, maagaasi- ja kivisöetööstusesse, vahendab BBC Rahvusvahelise Energeetikaagentuuri andmeid.

Fossiilkütuste päralt on tervelt 6 protsenti üleilmsest väärtpaberiturust. Kui enam ei võetaks ette ühtegi meedet vähendamaks liigse süsiniku atmosfääri paiskamist, siis piirduks üleilmne majanduslik kahju 2035. aastaks 850 miljardi euroga. Kuid kui üleilmne kogukond otsustab võtta ette ulatuslikumaid meetmeid, siis võib see kahju lausa neljakordistuda. Suurimad kaotajad on uuringu järgi Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venemaa.

«Täna pole midagi vaja ette võttagi, et toimuks investeeringute kaotamine, sest selle majandusliku fenomeni taga on juba kordasaadetu,» ütles BBC-le töö kaasautor Jorge Viñuales Cambridge'i ülikoolist.

Uuringu autorid peavad parimaks võimalikuks lahenduseks kohe ja järsult ümber lülituda taastuvale energeetikale ning lõpetada fossiilkütustesse investeerimine. Sel juhul oleks võimalik nõndanimetatud süsinikumull ohjes hoida ning vältida veelgi suuremaid kahjusid.

Pariisi kliimaleppe peamine eesmärk on hoida planeedi keskmise temperatuuri tõus kahe kraadi juures võrreldes seda tööstusrevolutsiooni eelse temperatuuriga. Tänaseks on kliimateadlaste kogukond veendunud, et praegused meetmed ei ole selle eesmärgi saavutamiseks piisavad. Seega on maailm piltlikult kahe heinakuhja vahel. Kui me jätkame senisel kursil, siis selle hind on meie ja teiste Maa asukate keskkond ning eluline heaolu. Kui võtame ette suuri energeetikat puudutavaid muudatusi, siis kannab maailma majandus olulisi kahjusid.

Teisalt, mitmed ökoloogid on seisukohal, et majandus kannatab ulatuslikult ka siis, kui inimesed ei võta midagi kliimamuutuse pehmendamiseks ette. Seda mehhanismi kirjeldab loodushüvede mõiste, mille kohaselt saavad inimesed looduselt nii-öelda majanduslikke teenuseid. Kõige konkreetsem näide on ilmselt mesinik, kelle mesilindude toodangu hulk ning omadused sõltuvad taimedest, millest nektarit ammutatakse. Kui taimede liigikus kahaneb või õied sootuks kaovad, siis langeb ka mesilaste toodang ning mesiniku tulu. Kuid mesilased ise pakuvad inimestele olulist loodushüve tolmeldajatena, on mesilaste kadumisel suur mõju õistaimedele, nende hulgas ka põllumajanduses kasvatatavatele liikidele.

Teadlaskonna hulgas võtab maad arvamus, et põhjalike muutusteta edasi minna ei saa ning sellega nõustuvad ka selle uuringu autorid. Näib, et oleme globaalse kogukonnana jõudnud punkti, kus maksiim «muutu või sind muudetakse», on eluliselt tähtsam kui kunagi varem.