Aasiast sisse rännanud kärnkonn ähvardab oma mürgise limaga hävitada kogu Madagaskari looduse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Harilik aasia kärnkonn (Duttaphrynus melanostictus)
Harilik aasia kärnkonn (Duttaphrynus melanostictus) Foto: Wikimedia Commons

Madagaskarile 2014. aastal jõudnud harilik aasia kärnkonn võib ainulaadse keskkonnaga saarel põhjustada ökoloogilise katastroofi. Mürgised kärnkonnad oleks paras suutäis igale saare kiskjale, kes on peaaegu kõik konnade toksiini vastu kaitsetud.

Madagaskaril pole ükski kärnkonn ringi loivanud alates juuraajastust. Ülejäänud maailmast ära lõigatud saarel on arenenud omalaadne keskkond ja liigistik, mis on võõrliikide suhtes eriliselt tundlik. Madagaskarit laastavad parasjagu ka inimese eksituse tõttu tekkinud ilma seksita paljunev jõevähk.

Harilik aasia kärnkonn jõudis saarele Tomasina sadama kaudu ning arvatavasti tõi looma sinna mõni kaubalaev Aasiast. Ajakirjas Current Biology avaldatud uurimuse autorid võtsid vaatluse alla Madagaskari endeemsed väikekiskjad nagu sisalikud, maod, närilised ja leemurid. Selgub, et kõik kontrollitud loomad peale ühe on kärnkonnamürgi suhtes nõnda tundlikud, et nende põhjalikum söömine põhjustaks ökoloogilise katastroofi. Vaid valgesaba antsangi, väike näriline, suudaks teoreetiliselt konnade mürgile vastu panna, vahendab Science.

Väike kahepaikne on suurepärane suutäis igasugusele kiskjale ning seega võib kärnkonn niigi ohustatud saareloomadele veelgi suuremaid probleeme põhjustada. Täna on aasia kärnkonnade areaal umbes 350 kilomeetri laiune ala saare põhjaosas. Kuid konnad levivad kiiresti ning metsa langetamise tõttu niigi nurka surutud saare endeemsed loomad võivad seetõttu oluliselt kannatada. Töö ühe autori, Wolfgang Wüsteri, hinnangul võib konnade laialdasem levik olla see üksiktegur, mis lükkab saare õrna ökoloogilise tasakaalu uppi.

Tagasi üles