:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
/nginx/o/2018/06/05/7884426t1h5afa.jpg)
Üha rohkem riike on hakanud võitlema keskkonda halvava plastsaaste vastu. Täna (teisipäeval – toim) toimuval maailma keskkonnapäeval avaldatud ÜRO auranne võtab kokku üleilmsed ponnistused plastprügi vähendamiseks.
ÜRO aruanne: 50 riiki vähendab plastsaastet, kuid planeedi päästmiseks sellest ei piisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
50 riigil, mis aktiivselt tegutsevad plastsaaste vähendamisega, on kõigil enam-vähem samasugune strateegia: ühekordse kasutusega plastesemed, nagu kilekotid, plastnõud, tuleb lihtsalt ära keelata. ÜRO raportist selgub, et see on ka kõige tõhusam meede, kui võrrelda seda näiteks pehmemate vahenditega nagu avalik teavitustöö, vahendab BBC.
Kuid keelud-käsud on tõhusad vaid seal, kus neid suudetakse ka jõustada. Aruande autorid peavad väga tähtsaks, et riigid ja ühekordsete plasttoodete valmistajad peavad tegema koostööd, et toodetav prügi jõuaks kindlasti taaskäitlusesse. Samuti rõhutavad autorid, et plasttoodete valmistajad peavad võtma vastutuse toodetud prügi eest.
Aruanne toob välja, et järgmise 10-15 aasta jooksul plastsaaste maailmas kahekordistub. Arvestused näitavad, et tänavu toodetakse ligi 360 miljonit tonni plasti, millest suur osa satub prügina loodusesse. Aastaks 2030 võib toodetud plasti kogus tõusta lausa 619 miljoni tonnini.
Kõige levinum plastsaaste on sigaretikonid, plastpudelid ja nende korgid, toiduainete pakendid ja kilekotid. Ookeanidesse satub iga aasta umbes 13 miljonit tonni plastprügi. Keskmiselt kulub plastil keskkonnas lagunemiseks ligi 100 aastat, mis tähendab, et üha väiksemateks tükkideks murduv plast satub nii loomade-taimede kui ka inimeste organismidesse. Üleilmselt sisaldab 90 protsenti pudeliveest ning 83 protsenti kraaniveest plastiosakesi.
Keskonnaministeeriumi kodulehel on kirjas, et alates tulevast aastast on Eestis keelatud kauplustes klientidele tasuta õhukesi kilekotte jagada. Erandiks on lahtine toidukaup ja hügieeni eesmärgil pakendatud kaup.