Avastus: tänapäeva islandlaste genoom erineb märkimisväärselt esmaasustajate omast

Tuhat aastat tagasi elanud islandlased kandsid endas segu skandinaavia ja keldi genoomist. Foto: Ívar Brynjólfsson/Islandi Rahva Muuseum

Islandi rahvas on saare 1000-aastase inimasustuse jooksul läbi teinud üllatavalt kiire geneetilise muutuse. Võrreldes Islandi esmaasustajate ja tänaste islandlaste genoomi tegid teadlased mitu huvitavat avastust.

Island asustati üle 1000 aasta tagasi muistse põhjala inimesed, tänapäevase Norra ja Rootsi aladelt ning viikingite kolooniatest Briti saartelt. Endaga võeti kaasa ka palju orjastatud inimesi Soti- ja Iirimaalt. Esimestes Islandi kolooniates segasid isandad ja orjad usinasti verd ning nende järeltulijad kandsid endas enamvähem võrdset segu nii germaani kui ka keltide geenidest, vahendab ScienceNordic.

Ent tänapäeva islandlaste genoom ei ole sarnase struktuuriga. Islandi Ülikooli ja eraettevõtte deCODE Genetics analüüsid näitasid, et tänapäeva islandlaste genoom on palju tugevamalt Skandinaavia rahvaste poole kaldu. Kuni 70 protsendi ulatuses sarnanevad tänased islandlased pigem rootslaste, taanlaste ning norrakatega.

Geneetilises plaanis kõige lähedamad inimesed Islandi esmaasukatele elavad täna Norras, Iirimaal ja Šotimaal aladelt, kus kolonistid Islandile alguses rändasid. Iirimaal ja Šotimaal oli möödunud aastatuhande vahetusel samuti viikingite asustused, kus muu hulgas orjastati ka kohalikku rahvast. Uuringu arvukad autorid järeldavad muu hulgas, et mingil määral pidid keldid ja skandinaavlased omavahel segunema juba enne, kui nad Islandile rändasid.

Tuhande aasta jooksul toimunud geneetilise muutuse taga on ilmselt kolm põhjust. Esimene neist on kaunis konventsionaalne. Viimastel sajanditel on toimunud migratsioon Taanist Islandile, mis osaliselt seletab tänaste islandlaste genoomi skandinaviseerumist. Samuti võib arvata, et tegemist oli ühiskondliku valikuga. Skandinaavia sugu rahval olid sotsiaalsed eelised orjastatud inimeste ees ning nende järglased kasvasid suurema tõenäosusega üles, et omakorda paljuneda.

Kuid käesoleva uurimuse näol, mis avaldati teadusajakirjas Science, on tegemist esimese korraga, mil inimpopulatsioonis on märgatud geenitriivi. Geenitriiv on juhuslik nähtus, mille käigus populatsioonis hakkavad aja jooksul sagedamini esinema mingid konkreetsed geneetilised alleelid. Geenitriivi on täheldatud varem väikeste eraldatud loomapopulatsioonide juures.

Island on oma väikese ja ajaloolistel põhjustel kaunis paikse elanikkonna tõttu suurepärane riik uurimaks inimeste populatsioonigeneetika eripärasid. Aasta alguses suutsid deCODE Genetics teadlased tuvastada näiteks afrokariibi päritolu islandi mehe geneetilised juured, mis ulatusid kaugesse Lääne-Aafrikasse.