Astronoomid leidsid Pluuto pinnalt maiseid moodustisi

New Horizons kosmosesondi tehtud foto allosas on näha Pluuto düüne. Foto: NASA/SWNS.com/Scanpix

Kahe aasta tagustele andmetele tuginedes avastasid teadlased kääbusplaneet Pluutolt metaanijääst koosnevad luited. Luited annavad tunnistust, et peaaegu oleumatu atmosfääriga Pluutol saavad siiski puhuda korralikud tuuled.

Esmapilgul vähetähtsana tunduv tõik ütleb tegelikult päris palju meie enda Kuust väiksema taevakeha kohta. Luidete tekkeks on vajalik, et puhuksid kaunis võimsad tuuled, mis pisikesi osakesi kokku kuhjaksid. Teadlaste seniste hinnangute kohaselt ei tohiks Pluuto väga õhukeses atmosfääris säärast ilma üldse leidudagi, vahendab The Guardian.

Pluuto luited laotuvad umbes 2000 ruutkilomeetri suurusel alal ning koosnevad liivaterasuurustest külmunud metaani tükkidest. Arvatavasti on tuul puhunud need kõrvalasuvast Sputnik Planitia metaaniliustikult ning terad on luideteks kuhjunud liustiku ning Al Idrisi Montesi veejääst moodustunud mäestiku vahele.

Ajakirjas Science ilmunud avastust kirjeldav teadustöö toetub NASA kosmosesondi New Horizons andmetele 2015. aastal toimunud möödalennust. Sondi andmed kinnitavad, et kuigi metaanijää terad on maises liivast kergemad, on Pluuto luited muidu väga sarnased kasvõi neile, mida leiame Nidas, Leedus.

Jala all vajub, sõrmede alt voolab ning tuul keerutab neid liikuvateks hunnikuteks, mida saabki luideteks pidada. Kuna luiteid leidub nii ülikuumal Veenusel kui kaugel jäisel Pluutol võib arvata, et neid võib leiduda kõikjal, kus on piisavalt peeneks jahvatatud materjali ning piisavalt kõva tuult. Pluutol lõid luited keskmise tugevusega iilid, ligi 35 kilomeetrit tunnis liikuvad pahvakud.

Veel ei ole teada, kui kõrged on Pluuto luited ning kuidas, kui üldse, need liiguvad. Kuid täpsema informatsiooni saamiseks peab esile võtma uusi missiooni kauge kääbusplaneedi juurde, seega võib arvata, et see lükkub kaugemasse tulevikku.