/nginx/o/2018/05/31/7873069t1h4138.jpg)
240 miljonit aastat vana sisalikufossil lükkab roomajate põlvnemise kaugesse minevikku. Tegemist on vanima soomuseliste seltsi kuuluva looma jäänustega, mis tänaseks on leitud.
Teadlased tuvastasid kõigi sisalike ja madude eellase
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
31. mai 2018, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomuseliste hulka kuuluvad ka kõik Eestis leiduvad roomajad ning kõigist roomajatest moodustavad nad 95 protsenti. Nende hulgas on kõik maod ja sisalikud. Itaaliast leitud fossiil, mille teaduslikuks nimeks pandi Megachillera wachtleri, on kõigi tänapäevaste soomuseliste esiema.
M. wachtleri elas triiase ajastul, mis annab mõista, et soomuselised roomajad elasid üle globaalse katastroofi, mis põhjustas suure osa maismaliikide väljasuremise. Seniste soomuseliste põlvnemise teooriate kohaselt sai see taksonoomiline selts alguse alles pärast seda ulatusliku väljasuremist. Röntgenuuringud, molekulaarne analüüs ja M. Wachtleri DNA võrdlemine tänapäevaste soomuseliste pärilikkusainega paljastasid, et soomuseliste liigiline mitmekesisus suurenes plahvatuslikult pärast väljasuremist. Väljasuremise üle elanud loomad paljunesid jõudsalt ning täitsid tühjaks jäänud ökoloogilised nišid.
Ajakirjas Nature avaldatud teadustöö tulemuste ühe autori Masimo Bernardi sõnul elas Itaalia Alpidest leitud sisalik tõenäoliselt veepiiril ning see konkreetne M. Wachtleri hukkus arvatavasti tormi tagajärel uppudes. Tollal loksus mööda tulevaste Alpide kaldaid vesi, triiase ajastul oli tegemist saarestikuga. Fossiliga samast kihist leiti hulganisti taimejäänuseid ja muud segamini keeratud prahti, mis toetab hinnangut, et see M. Wachtleri hukkus tormi tõttu.