:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/31/7873499t1h353a.jpg)
Omalaadsest distsipliinideülesest uuringust selgub, et 7000 aastat tagasi toimunud meeste geneetilise mitmekesisuse järsk langus oli otseselt tollase klannikultuuri tagajärg.
Kiviajal langes meeste geneetiline mitmekesisus ligi 17 korda (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogiliste leidude geneetiline analüüs näitab, et 7000-5000 aastat tagasi langes järsult paljude Vana Maailma populatsioonide Y-kromosoomi geneetiline mitmekesisus. Tegemist pole ainsa perioodiga meie liigi ajaloos, mil geneetiline mitmekesisus läbis säärase pudelikaela, ent need jäävad palju kaugemale minevikku, seisab Stanfordi ülikooli teates. 7000 aastat tagasi oli esimene suur tehnoloogiline revolutsioon, põllumajanduse kasutusele võtmine, juba 5000 aastat vana.
Põllumajandusega tekkinud nõndanimetatud klanniühiskond oligi ka selle sündmuse taga. Põllumajanduse tekkega kogunesid inimesed sotsiaalselt tihedatesse gruppidesse kus ühest teise liikumine toimus pigem rangete reeglite järgi. Tõsi on ka, et arvestatav osa neist gruppidest olid patriarhaalsed. See omakorda tähendab, et gruppides valitses meeste võim, kuulumist peresse ja klanni, samuti ka omandit, arvestati isaliini pidi ning abielludes liikus naine oma peiu klanni, mitte vastupidi. See tekitas olukorra, kus ühe patriarhaalse klanni mehed kandsid sisuliselt sama Y-kromosoomi, sest mehed enamasti gruppide vahel ei liikunud.
Uudne idee pärineb Stanfordi ülikooli sotsioloogiatudengilt Tian Chen Zengilt ja tema keskooliaegselt sõbralt, matemaatikatudeng Alan Aw’lt. Koos esitasid nad mõtte oma ülikooli bioloogiaprofessorile Marcus Feldmanile kellega kahasse kirjutati ka eelmisel nädalal mainekas teadusajakirjas Nature Communications ilmunud artikkel.
Testimaks oma mõtet loodi arvutisimulatsioon, milles pandi omavahel sõdima patriarhaalsete klannide liikmed ning ka teoreetiliselt võrdsemate kogukondade esindajad. Simulatsioon demonstreeris, et geneetiline vaesumine toimus just nendes kogukondades, kus mehed hukkusid ning uusi mehi, ehk siis uusi Y-kromosoome, juurde ei tulnud. Sugu jätkasid vaid ellu jäänud mehed, keda karmis maailmas jäi konfliktide tõttu üha vähemaks. Tekkis olukord, mil mehi jäi kuni 17 korda vähemaks kui naisi.
Seda sorti projektid demonstreerivad veenvalt, et eri teadusharude vaheline koostöö ei ole mitte vaid võimalik aga pakub ka täiesti uudseid lahendusi milleni iga konkreetne distsipliin iseseisvalt ei jõuaks. Uuringu autorid loodavad oma metoodikast inspireeritud viise kasutada ka muude küsimuste lahendamiseks. Samuti näitab see uuring, kuidas looduse ja kultuuri suhe on kahepoolne ka nõnda väikesel ja näivalt muutumatul skaalal nagu seda on meie genoom.