:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/29/7869846t1h8205.jpg)
Viimase 30 000 aasta jooksul on Austraalia kirderannikul laiuv Suur Vallrahu viiel korral täielikult hävinud ning seejärel taas elule ärganud. Suremine minevikus oli seotud merevee järsu tõusu ja langusega.
Suur Vallrahu on minevikus korduvalt surnud ja taas ellu ärganud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased puurisid sügavale korallrahu sügavusse ning saadud setteid ja pinnast analüüsides suutsid teadlased tuvastada, et nii viimase jääajaga seotud globaalne jahtumine kui soojenemine osutusid tänasele looduskaitse sümbolile saatuslikuks. Jääaja alguses laienenud jääkilbid langetasid üleilmset meretaset märgatavat, kuni 120 meetrit, ning suur osa rahust jäi siis vee alt välja. Umbes tuhande aastaga liikus rahu edasi sügavamale vette. See omakorda osutus saatuslikuks jää sulades, kui vesi tõusis säärasel määral, et rahu jäi liiga sügavale ning päikesevalgus ei jõudnud enam vajalikul määral korallideni. Taas, umbes tuhande aasta jooksul, liikus rahu tasaselt madalamasse vette.
/nginx/o/2018/05/29/7869838t1h4461.jpg)
Kõige värskem rahu häving toimus ligi 10 000 aastat tagasi. Selle sündmuse põhjus teadlaste võetud proovidest ei selgunud. Teada on, et tänane vallrahu tekkis umbes 9000 aastat tagasi, taastudes just sellest sündmusest. Sydney ülikooli teadlaste võetud proovidest selgub vaid, et 10 000 aastat tagasi suurenes setete määr ning vee üldine kvaliteet langes.
Ajakirjas Nature Geoscience avaldatud uurimuse autorid eesotsas Jody Websteriga ei ole siiski veendunud, et Suur Vallrahu suudab praegusest massilisest pleekimisest ehk väljasuremisest kunagi iseseisvalt taastuda. Sydney ülikooli teates ütleb Webster, et nüüd on meil tegemist pretsedenditu merevee soojenemisega, mille kohta minevik aimu ei anna. Websteri sõnul on teadlaste hinnangud minevikus toimunud merevee soojenemise kohta näidanud, et keskmine temperatuur tõusis paar kraadi iga 10 000 aasta kohta. Ennustused aga näitavad, et praegu tõuseb merevee temperatuur lausa 0,7 kraadi sajandis.
Kuigi Suur Vallrahu võib olla pikas perspektiivis vastupidavam, kui teadlased seni on arvanud, on ta siiski õrn ja kergesti mõjutatav ökoloogiline kooslus. Tänane merevee soojenemine mõjub rahudele siiski laastavalt ning teadlased ei tea, kuidas korallide massilist pleekimist ära hoida. Korallrahud kuuluvad ühtede liigirikkamate koosluste hulka maailmas ning nende hävides kaotaksid kodu suur hulk mereelukaid.