Kui dinosaurused välja surid, siis olid üürikest aega maailma valitsejateks linnud. Värske uuring näitab, et nemadki pidid üle elama arengulise pudelikaela, tõenäoliselt pärinevad kõik tänased linnud vutilaadsetest lennuvõimetutest liikidest, kes ainsana globaalse katastroofi eluga läbi tegid.
Maailm oleks koos dinosaurustega peaeagu ka lindudest ilma jäänud
Möödunud nädalal ajakirjas Current Biology avaldatud uurimus paljastas, et vähemalt põhjapoolkeral pidi dinosauruste väljasuremise põhjustanud meteoriiditabamus põhjustama ulatuslike metsatulekahjusid. Lõviosa toonastest lindudest elasid-pesitsesid puudel ning nende elukeskkonna kiire häving tähendas nende hukku, vahendab Science.
Vaadeldes pinnasekihte vahetult enne ja pärast kriidiajastu lõpetanud massilist väljasuremist tuvastasid paleontoloogid järsu languse õietolmu hulgas. Põhja-Ameerikat katsid pärastlindide kokkupõrget tuhandeid aastaid hoopis sõnajalad, õistaimede hulka kuuluvad puud ei elanud sündmust üle. Seega järeldasid teadlased, et ka puudel elavad linnud pidid välja surema.
Pinnasekihtidest, mis vastavad meteoriidipõrke järgsele ajale leiti ka väga vähe metsa-eluliste lindude säilmeid. Kuid maapinnal elutsevad vutilaadsete lindude fossiile on leitud külluses, mis annab mõista, et need linnud on ilmselt kõigi tänaste lindude eellased, vaatamata kus nad elavad ja kas lendavad. Puudel elutsemine tuli töö autorite hinnangul tagasi moodi kui metsad taastusid.
Tänapäevastest lindude hulgas elab vaid viis rühma loomi, kes olid olemas ka enne dinosaurustele huku toonud meteoriiditabamust. Nende hulka kuuluvad kanade, jaanalindude ja teiste lennuvõimetute lindude eellased. Lennuvõimelised linnud on samuti pärinenud säärastest maal elavatest loomadest, kes suutsid väljasuremise üle elada.