Elu jäljed Marsil on tõenäoliselt talletunud järvepõhjadesse

Jezero kraatri delta on märkimisväärselt heas seisukorras säilinud muistne jõesuue Marsil. Foto: NASA/JPL-Caltech/MSSS/JHU-APL

Rauarikkad kivimid punasel planeedil ennemuistsete järvede ja veekogude kallastel võivad sisaldada märke elust, selgub värskest uuringust. Kõige tõenäolisemalt on just nendesse talletunud võimalikud fossiilid iidsetest mikroobidest, kes Marsil kunagi elasid.

Settinud mudast ja savist moodustunud kivimid, mis tekkisid pärast Marsil voolanud vee kokku kuivamist, on teadlaste hinnangul kõige tõenäolisem koht kust leida jälgi Marsil elanud mikroobidest. Seda muidugi tingimusel, et nad kunagi üldse meile lähimat planeetid asustasid.

Uurimise all olnud kivimid moodustusid ligi kolm kuni neli miljardit aastat tagasi, Marsi ajaloo perioodidel mida tuntakse kui Noachi ja Hesperia ajastut. Nõnda vanad kivimid peavad olema paremini säilinud kui nende eakaaslased Maal, sest Marsil puudub laamade tektooniline liikumine. Kive ei ole planeedi pinna liikumine seganud.

Analüüs annab väärtusliku infot NASA järgmise Marsi-missiooni jaoks. Kulgur Mars 2020 üheks eesmärgiks on uurida Marsi pinnaselt leiduvaid jälgi võimaliku kunagise elu kohta. Kulgur peaks erilist tähelepanu pöörama Marsil kunagi voolanud vete jälgedele, sest just jõesängida ja järveservade kõrvalt leiduvad rauarikkad kivimid võivad kanda endal jälgi elust kaugel minevikus.

Edinburghi ülikooli teadlaste töö ilmus ajakirjas Journal of Geophysical Research.