/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/25/7863849t1ha39a.jpg)
Laialdaselt kõigi aegade suurimaks vene luuletajaks peetav Puškin sündis 1799. aasta 26. mail, vana kalendri järgi 6. juunil Moskvas. Jelohhovo Jumalailmumise kiriku meetrikaraamatus on 1799. aasta 8. juuni kohal muu hulgas niisugune kanne: «27. mai. Kolleegiumiregistraator Ivan Vassiljev Skvartsovi majas sündis tema üürilisel major Sergi Lvovitš Puškinil poeg Aleksandr. Ristitud 8. juunil. Ristiisa krahv Artemi Ivanovitš Vorontsov, ristiema eelnimetatud Sergi Puškini ema, lesknaine Olga Vassiljevna Puškina».
Aleksandr Puškini järgi on nimetatud terve rida asulaid, tänavaid, organisatsioone, sõidukeid ja inimesi, talle on püstitatud arvukalt mälestusmärke. Segaduse vältimiseks tuleb arvestada, et Aleksandr Puškin pole ainus sellenimeline ning mitmed asulad, näiteks Moskva oblastis asuv Puškino, on saanud nime Puškinite bojaarisuguvõsa teiste liikmete järgi.
Puškini muuseumid on muuhulgas Moskvas, Peterburis, Puškinogorski rajoonis, Novgorodis, Toržkis, Kiievis, Kišinjovis, Gurzufis, Odessas ja Vilniuses. Pihkva oblastis tegutseb Mihhailovskoje muuseum-looduskaitseala. Puškini nime kannavad ka asteroid nr 2208 ja kraater Merkuuril.
26. mai sündmused Eestis:
1865 – Liivimaa keelati teorendi nõudmine rendilepinguis alates 1868. aasta jüripäevast.
1927 – sündis psühholoog ja filosoofiadoktor Endel Tulving
1929 – riigivanem August Rei andis Pioneerpataljonile lipu.
1935 – Tallinnas avati Rohuteadlaste Koda.
1937 – Aleksander Ploom valiti Vao vallavanemaks.
1975 – sündis telesaatejuht Tuuli Roosma
1979 – Tallinnas korraldati esimene jõutõstmise võistlus Nõukogude Liidus.
1981 – sündis laulja Eda-Ines Etti
1990 – Kohtla-Järvel peeti «Nõukogude Föderatsiooni ühtsust kaitsvate rahvasaadikute esimene kongress». Kongressil moodustati paralleelsed riigivõimuasutused: regioonidevaheline nõukogu (selle vanematekogu esimeheks sai Sergei Petinov) ja selle täitevorgan - rahvamajandusnõukogu.
2012 – suri laulja Vello Orumets
Ja maailmas:
451 – Avarajri lahing, tagas Armeenia kristlastele avaliku kultuse vabaduse.
1647 – Ameerika kolooniates hukati poomise läbi esimene nõiana süüdistatav, Alse Young.
1670 – Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid Doveri salalepingu, milles esimene kohustus teist abistama võitluses Hollandi Vabariigi vastu ja teine esimest taasühinemisel Rooma kirikuga.
1770 – kreeklaste esimene, Orlovi ülestõus türklaste vastu enne Kreeka iseseisvussõda
1799 – sündis vene luuletaja Aleksandr Puškin
1805 – Napoleon Bonaparte võttis endale Itaalia kuninga tiitli.
1818 – suri vene väejuht Barklay de Tolly.
1822 – Rootsi võimu all olevas Norras hukkus Grues kirikupõlengus 116 inimest.
1865 – Ameerika kodusõda lõppes konföderatsiooniarmee viimaste väeosade allaandmisega Shreveportis Louisianas.
1879 – Venemaa ja Suurbritannia kokkuleppega pandi alus Afganistani riigile.
1889 – Pariisis Eiffeli tornis avati esimene lift.
1896 – Nikolai II krooniti Venemaa keisriks.
1918 – kuulutati välja iseseisev Gruusia Demokraatlik Vabariik.
1926 – sündis ameerika trompetist ja helilooja Miles Davis
1933 – Austraalia kuulutas ühe kolmandiku Antarktikast enda omaks.
1940 – Suurbritannia käivitas hiigelsuure mereoperatsiooni lüüa saanud liitlasvägede evakueerimiseks Dunkirki rannikult.
1942 – Saksa väed alustasid pealetungi Stalingradi ja Kaukasuse suunas.
1942 – Suurbritannia ja Nõukogude Liit sõlmisid sõjaaegse ja-järgse koostöö leppe.
1954 – Egiptuses avastati vaarao Cheopsi matuselaev.
1966 – Briti Guyanast sai iseseisev Guyana riik.
1976 – suri filosoof Martin Heidegger
1997 – Austraalia peaminister John Howard vabandas kümnete tuhandete aborigeenide ees, kes riikliku assimilatsiooniprogrammi raames oma peredest eraldati ning kasvatusasutustesse paigutati.
1998 – Jaapani viimsepäevasekti liige mõisteti eluks ajaks vangi süüdistatuna 12 inimese surmaga lõppenud närvigaasirünnakus Tokyo metroos.
2003 – Nepali šerpa Lhakpa Gelu saavutas 10 tunni ja 56 minutiga Džomolungmale tõusu uue maailmarekordi.
2003 – Ukraina lennuk Jak-42, pardal 62 Afganistanist naasvat Hispaania rahuvalvajat, kukkus Trabzoni lähedal Musta merre ja kõik 75 pardalviibinut said surma.
2004 – kinnitati Tšetšeeni Vabariigi vapp.