:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/25/7863776t1h2b4d.jpg)
Esimese kõigi organismide massi arvestuse kohaselt moodustab inimkond vaid 0,01 protsenti kõigist elusolenditest, kuid on siiski saatuslikuks ligi 83 protsendile metsloomadest.
Postimehe suur graafik: vaata, kui palju kaalub kogu maailma elusloodus ja kui väike on inimene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui aina kasvav rahvaarv võib meid vahel kohutada, siis globaalses kontekstis oleme me siiski pea tähendusetult pisikesed. Vastavalt hiljuti teadusajakirjas PNAS ilmunud uuringule moodustavad inimesed massi poolest vaid 0,01 protsenti kogu maailma elusloodusest. Maailma raskekaalulised valitsejad on aga taimed, eluslooduse mass koondub aga maismaale kirjutab Science.
Sellised on tulemused, mida tutvustasid USA Teaduste Akadeemia toimetistes ilmunud teadusartiklis iisraeli teadlased eesotsas Weizmanni Teadusinstituudi professor Ron Miloga. Tegemist on esimese kõigi elusorganismide masside hindamisega, mis kunagi valminud ning selleks vajalike andmete teadusandmete kogumiseks ja kombineerimiseks kulus teadlastel üle kolme aasta.
«Olin täiesti šokeeritud, kui sain teada, et keegi ei olnud ikka veel kogu maailma biomassi kokku löönud. Loodan, et meie tulemus annab inimestele meie liigi mõju kohta uue vaatenurga,» ütles professor Milo The Guardianile antud intervjuus. Ta lisas, et uued teadmised karjaloomade meeletu mõju kohta on pannud teda ennast vähem liha sööma.
Nimelt moodustavad inimesed kõigist maailma imetajatest vaid 36 protsenti, 60 protsenti on aga lehmad, sead ja muud põllumajanduses peetavad loomad. Metsloomadele jääb selles arvestuses seega üle vaid neli protsenti. Sarnane on olukord ka lindudel, kellest 70 protsenti on inimesele allutatud kodulinnud.
Inimese mõju hindamiseks selgitasid teadlased välja sellegi, kui palju erinevate gruppide liike on kadunud alates põllumajanduslikust revolutsioonist. Tulemused näitavad, et kadunud on koguni 83 protsenti metsikutest imetajatest 80 protsenti mereimetajatest ja pool taimedest.
Inimese mõju keskkonnale näib veelgi suurem, kui arvestada, et kogu maailma elusloodusest moodustame me vaid 0,01 ehk 0,06 gigatonni. Võrdluseks – baktereid on maailmas 70 gigatonni, seeni 12 gigatonni ja maapinna sügavustes elavaid ürgbaktereid 8 gigatonni. Inimkonnaga enam-vähem samas raskusklassis on näiteks termiidid ja ookeanide hiigelvähid.
Vaata Postimehe suurelt interaktiivselt graafikult, kuidas maailma eluslooduse mass jaotub.