:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/05/25/7862209t1h726c.jpg)
Lõunamandri paksude jääkihtide alt leitud kolm mitmesaja kilomeetri pikkust kanjonit aitavad seletada mitmeid mandriliustike liikumise seni tundmatuid omadusi.
Antarktikast avastati kolm hiiglaslikku jääalust kanjonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jääalused kanalid kulgevad sadu kilomeetreid läbi tervete mäeahelike, kuid mandri jäisel pinnal ei ole neid aimatagi. Seetõttu saigi kanalite olemasolu teadlastele teatavaks vaid radariuuringu tulemusena, kirjutavad BBC uudised.
Nüüd oletavad teadlased eesotsas Northumbria Ülikooli teaduri Kate Winteriga, et kanjonitel peab olema oluline roll mandrijää liikumises. Kliima soojenedes võib neid mööda toimuv vool aga kiireneda ja seeläbi anda lisahoogu ka merevee tõusule.
«Kanjonid toimivad liikumiskanalitena, suunates jääd ranniku suunas. Antarktika kliimatingimuste muutudes hakkab jää kindlasti palju kiiremini liikuma. Seega on tegemist jää dünaamika mõttes väga oluliste kanalitega, mille olemasolust me enne teadlikud ei olnud,» ütles Winter.
Avastatud kanjonitest suurim kannab nime Foundation Through ning selle kogupikkuseks on 350 ja laiuseks 35 kilomeetrit. Mõõdult teine, Patuxent Trough pikkus on 300 ja laius 15 kilomeetrit. «Pisima», Offset Rift Basini pikkuseks on 150 ja laiuseks 30 kilomeetrit. Kõike seda katab mitmesaja kuni mitme kilomeetri meetri jagu jääd. Näiteks Foundation Through põhja ja jääkihi ülapinna vahele jääb koguni kaks kilomeetrit.
Kõik kolm asuvad Lõunapoolusest algava ja Lääne-Antarktikasse suunduva jääkihtide lahkme all, mistõttu on nende olemasolu väga oluline teadmine jääkihtide liikumist modelleerivatele ja selle põhjal prognoose koostavatele teadlastele.
Uuring ilmus teadusajakirjas Geophysical Research Letters.