Ebatavaline luubina toimuv kosmiline gaasipilv võimaldas astronoomidel teha astronoomia ajaloo ühe täpsema kosmosevaatluse, jäädvustades pildile kaks 6500 valgusaasta kaugusel asuvat kiirgusallikat.
Kosmiline kokkusattumus võimaldas kaugpilti
Uudisest teatanud Toronto Ülikooli teadlaste hinnangul on saavutus võrreldav sellega nagu oleks keegi saanud Maal paikneva teleskoobiga pildile kääbusplaneedil Pluuto asuva kirbu. Selline täpsus ongi saavutatav vaid tänu õnnelikule kosmilisele kokkusattumusele, selgitavad teadlased Toronto Ülikooli pressiteates.
Nimelt aitas vaatlusele kaasa kahe üksteise ümber tiirleva tähe haruldane geomeetria ja koostis. Üks neist on suhteliselt jahe ja kerge pruuni kääbuse klassi kuuluv täht, mille liikumisega kaasneb ka gaasipilvest koosnev saba. Umbes nagu komeetidelgi. Suuruse poolest on ta umbes kolmandik meie Päikesest. Teine on aga pisikene ülikiiresti tiirlev ja välkuvalt elektromagnetkiirgust kiirgav neutrontäht ehk pulsar. Kahe tähe omavaheline kaugus on aga ligikaudu kaks miljonit kilomeetrit.
«Gaasipilv töötab pulsari ees nagu hiiglaslik luup. Sisuliselt näeme me seda nagu looduslikult esineva suurendi,» selgitas efekti ajakirjas Nature 24. mail ilmunud artikli juhtiv autor, Toronto Ülikooli astronoom Robert Main.
Seda tüüpi tähepaarides esinevaid pulsareid nimetavad astronoomid «mustadeks leskedeks», kuna nagu sama nime all tuntud ämblikud, nii pistavad ka pruunide kääbustega paaris olevad pulsarid ühel hetkel oma kaaslased nahka.
Lisaks enneolematult kõrgeresolutsioonilisele fotole võib see vaatlus tuua vastuseid ka ühe füüsika suurema müsteeriumi, nn kiirete raadiopursete küsimuses. Nimelt on võimalik, et pruuni kääbuse saba moodustav gaasipilv võimendab ka raadiolaineid – uuringus kirjeldatud võimendatud kiirguse sähvakad on vägagi sarnased raadiolaine pursetega.
«See näib viitavat võimalusele, et ka korduvad kiired raadiopursked võivad olla tekkinud oma kodugalaktikas asuvate plasmapilvede võimendaval mõjul,» selgitas Main.