Viimane meeleheide: Loch Nessi koletist hakatakse DNA testidega otsima

Üks tuntumatest piltidest Loch Nessi koletisest. Foto: / AP / Scanpix

Loodusteadustes revolutsioone tegev keskkonna-DNA uurimine tõotab tuua selgust ka ühe maailma kuulsama müüdi, väidetavalt Šotimaa Nessi järves elava koletise tagamaade kohta.

Loch Nessi väidetavat koletist näht legendide kohaselt esmakordselt juba kuuendal sajandil, esimene kirjalikest allikatest teadaolev vaatlus pärineb aga aastast 1871. Sellest ajast saadik on tehtud ka mitmeid fotosid ja videosid, kuigi üldine konsensus on jätkuvalt, et tegemist on müüdi ja soovmõtlemisega, kirjutab Associated Press.

Nüüd kavatsevad Uus-Meremaa teadlased läheneda igivanale küsimusele tänapäeva geneetika moodsamate vahenditega. Nimelt plaanitakse kasutada uudset nn keskkonna-DNA analüüsi, ehk siis uurida veekeskkonnas elavatest loomadest maha jäänud DNA-juppe, et teha kindlaks järve kogu liigiline mitmekesisus.

Peagi algavat uuringut juhtiva Uus-Meremaa Otago Ülikooli professor Neil Gemmelli sõnul ei usu ta ka ise koletise olemasolusse, kuid näeb siin siiski võimalust uut meetodit ja ka teadust kui sellist populariseerida. Varem on sama metoodikaga kaardistatud näiteks maailmamerede elustikku ja tuvastatud koopamudast ürginimeste jäänuseid.

Nessieks ristitud järvekoletise kohta on aegade jooksul välja käidud mitmeid teooriaid. Näiteks on pakutud, et tegemist võib olla meteoriidikatastroofis ellu jäänud dinosauruse, hiiglasliku tuura- või sägaga.

Kui selline loom tõepooles vees tegutsev, siis jääb temast naha, soomuste, väljaheidete ja muu koostises pidevalt maha geneetilist materjali, mille põhjal peaks ta ka tuvastatav olema. Seetõttu plaanivadki Gemmell ja kolleegid koguda erinevatest järve piirkondadest ja sügavustest kokku üle 300 proovi ning analüüsida neis sisalduvat geneetilist materjali.

Lisaks koletise hüpoteesi kontrollimisele kaasneb sellise uuringuga veel ka järve elurikkuse esimene niivõrd põhjalik ülevaade. Tõenäoselt võib oodata ka uute võõrliikide avastamist.