Hulk viimase 24 tunni jooksul aset leidnud tõukeid tekitas ühes Tallinna elanikus küsimusi maavärina võimalikkuse kohta, seismoloogi sõnul on tegemist miinitõrjeoperatsiooni tagajärgedega.
Lugeja küsib: kogu maja vappus – kas hommikul toimus Tallinnas tõesti maavärin? (6)
Täna hommikul ligikaudu kella 8:30 ajal hakkas ühe Postimehe lugeja Põhja-Tallinnas asuv kodu ootamatult värisema.
«Istusin rahulikult voodi peal ja lugesin e-kirju, kui äkki hakkas korter värisema. Võimalik, et seistes poleks ma seda selliselt tundnud, aga voodi ilmselgelt värises kaasa ja võimendas värinat. Värin polnud nii tugev, et asjad paigast nihkunuks, aga aknaraamid võnkusid kuuldavalt. Sekundi-paariga oli kõik möödas,» kirjeldas lugeja hommikust üllatust.
Kuna tegemist on vana hoonega, jõudis juba tekkida kahtlus, et kas tegemist on maavärinaga või hakkab hoopis maja kokku kukkuma.
Läänemere piirkonna seismoloogilisi andmeid koondava Helsingi Ülikooli andmebaasist nähtub aga, et kell 8:30 toimuski Tallinna lahel Patarei vanglast ligi 500 meetrit põhja poole aset 2,0-magnituudiline värin, mida veebilehe haldajad ei ole tuvastanud aga maavärinaks ega ka plahvatuseks.
Veelgi enam, eile õhtul oli veidi kergem tõuge (1,9 magnituudi) ka Paljassaare poolsaare lähistel ja mitu tükki Lohusalu lahe lähistel. Lisaks oli Eesti ranniku lähistel toimunud tõugetega samal joonel kergeid tõukeid (2,2 magnituudi) ka Soome lahe suudmes Kärdla-Hanko joonel.
Eesti Geoloogiateenistuse vanemseismoloogi Heidi Soosalu sõnul on kergete maavärinate põhjuseks Soome lahel toimuv miinitõrjeoperatsioon Open Spirit, mille käigus leitud lõhkekehad elimineeritakse. Ka kaugemad tõuked on seotud inimtegevusega, seal koristatakse Nord Stream 2 gaasitrassi vanadest lõhkekehadest.
«Sündmuste suurused on tingitud miini plahvatusvõimsusest,» selgitas Soosalu.
Miinitõrjeoperatsioon Open Spirit
11. maist 25. maini kestev miinitõrjeoperatsioon Open Spirit keskendub sel aastal just Eesti merealadele, kuhu on Esimesest ja Teisest maailmasõjast jäänud veel tuhandeid lõhkekehasid.
Nagu seisis Kaitseväe 18. mai pressiteates, on NATO 1. alalise miinitõrjegrupi sõjalaevad leidnud Tallinna lahest üle kümne lõhkekeha. Tuvastatud on Esimesest ja Teisest maailmasõjast pärinevad Vene päritolu ankurmiinid M06 ning M12, millest igaüks kaalub ligi pool tonni. Leitud on ka neli RBU-tüüpi allveelaevade vastast raketti, UDM-tüüpi põhjamiin ning SAB-250 lennukipomm.
«Venelased veeskasid Esimese ja Teise maailmasõja ajal Tallinna lähistele kokku ligi 8000 ankurmiini M06, M08 ning M12, et takistada Saksa sõjalaevade liikumist Peterburi suunal,» ütles militaarajaloolane kaptenmajor erus Uwe Wichert seniste leidude kohta.
Eesti mereväe juhtimise all jaotuvad mitmete tuukrimeeskondade ja ligi 20 sõjalaeva tegevuspiirkonnad Tallinna, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu lähistele. Rahvusvaheliste üksuste ülesanneteks on Eesti territoriaalmerelt lõhkekehade avastamine, identifitseerimine ja kahjutuks tegemine.