Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/05/22/7857217t1h3462.jpg)
Juba praegu on Eesti Maaülikooli teadlased täheldanud vee teravat kihistumist, mis on omaette oht ujumisel, kuid vee kiire soojenemine toob esile teisedki järvede «nõrgad kohad».
Kiiresti soojenev vesi paneb vohama vetikad ning ka järvede veesammas kihistub oluliselt teravamalt. ettehüpped kõrgetest tornidest sügavatesse «kaevjärvedesse» võivad olla ohtlikud – kiire temperatuurimuutus võib tekitada lihaskrampe, mis raskendavad või teevad suisa võimatuks sügavast veest väljaujumise, kirjutab ERR Novaator.
Kiire vee soojenemine tekitab ka muid probleeme ning peegeldab järvede «nõrku kohti» üpris hästi.