/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/18/7850805t1h86a6.png)
1933 – Tallinna hipodroomil puhkesid rahutused, kuna rahvamass süüdistas võistlejaid ja kohtunikke kokkumängus.
Nagu kirjutas 1933. aastal ajaleht «Waba maa», läks mässu maha surumiseks vaja 15 jalameest ja kaht ratsapolitseinikku. Neli mässajat said pihta kumminuiaga, neist kaks viidi ööseks arestimajja.
«Politsei, kes võttis kohtunikud oma kaitse alla, võeti vastu sõimu ja kividega. Alles siis, kui linnast saadeti kohale umbes 15 jala- ja kaks ratsapolitseinikku, seati kord jalule. Skandaal lõppes seitsmel kodanikul protokolliga, kaks isikut paigutati arestimajja, kuna neli meest said politseilt kumminuiaga lüüa,» kirjutas «Waba maa».
Mässu põhjus – kohtunik oli rahva soositud hobuse määrustevastase jooksutehnika pärast diskvalifitseerinud.
21. mai sündmused Eestis:
1925 – Eestisse saabus Soome president Lauri Kristian Relander.
1933 – Tallinna hipodroomil toimus viiekümne osavõtjaga mäss.
1933 – sündis maalikunstnik Enn Põldroos.
1938 – Vabariigi President Konstantin Päts võttis vastu Eesti Teaduste Akadeemia liikmed.
1947 – ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo võttis vastu salajase otsuse «Kolhooside loomisest Leedu, Läti ja Eesti NSVs». Moskva nõudmisel koostatud kolhooside loomise esialgne graafik nägi ette veel samal aastal rajada 17 ühismajandit.
1968 – sündis riigitegelane ja režissöör Ilmar Raag.
1994 – Kadrinas avati pidulikult Emakeele ausammas. Avasõnad lausus Mikk Mikiver.
Ja maailmas:
1471 – sündis saksa kunstnik Albrecht Dürer.
1921 – sündis vene füüsik ja dissident Andrei Sahharov.
1932 – Amelia Earhart lendas esimese naisena lennukiga üle Atlandi ookeani. Lend, mis algas 20. mail 1932, kestis 14 tundi ja 54 minutit.
1980 – «Tähtede sõja» teise filmi «Impeerium annab vastulöögi» esilinastus.
2003 – Põhja-Alžeerias toimunud maavärinas hukkus üle 2000 inimese.
2005 – Eurovisiooni lauluvõistluse Kiievis võitis Kreeka esindaja Élena Paparízou lauldud laul.
2006 – Montenegros toimus iseseisvusreferendum. Ametlike tulemuste kohaselt toetas Montenegro iseseisvumist 55,5 protsenti hääletamas käinud inimestest. Referendumil osales 83,6 protsenti hääleõiguslikest elanikest.