Saada vihje

Vaid poolteist protsenti Jaapani suurimast korallrahust on terve

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Korallide pleekimine on üleilmne fenomen, mis põhjustab iga päev suurt kahju maailma ökoloogilise rikkusele
Korallide pleekimine on üleilmne fenomen, mis põhjustab iga päev suurt kahju maailma ökoloogilise rikkusele Foto: Wikimedia Commons

Ligi 70 ruutkilomeetril laiuv Sekisei laguuni rahust on pleekimata imaväike osa. 2008. ja 2016. aasta kuumalained on takistanud aeglaselt kasvavatel korralidel taastuda.

Keisririigi valitsuse läbi viidud uuring näitab, et juba 1980. aastatel 80 protsendi ulatuses pleekinud korallrahu on täieliku suremise äärel. Korallrahud pleekivad merevee liigse soojuse käigus kui nad kas hukkuvad koheselt liiga suure kuumuse tagajärjel või lahkuvad nende juurest sümbiootiliselt elutähtsad liigid.

Ka Sekisei laguuni naabruses olevad rahud on põhjalikult kannatada saanud ning nendegi puhul on terve vaid umbes protsent kogu kunagisest kooslusest.

Koralle ohustab peale soojenemise ka ookeanide tõusev happelisus, mida põhjustab liigne süsihappegaas keskkonnas. Korallid on suurepärane näide õrnadest liigirikastest ökoloogilistest kooslustest, milles ühe liigi kadumine lööb kogu süsteemi tasakaalust välja. Korallrahud moodustavad vaid ühe protsendi kõigist merealustest elupaikadest ent neis elab tervelt veerand kõigist mereliikidest.

Kahjuks on vaid oodata uusi kuumalaineid ning veelgi ulatuslikumat pleekimist. Sekisei laguuni rahule saab see ilmselt saatuslikuks kui selle olukord on juba täna nõnda kehv.

Tagasi üles