Radaripilt kinnitab: Põhja-Korea tuumakatsetus liigutas mäe paigast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Punggye-ri tuumapolügon satelliidipildil.
Punggye-ri tuumapolügon satelliidipildil. Foto: Handout / Reuters / Scanpix

Kuigi suuremast kokkukukkumisest märke ei ole, näitab radaripilt, et katsepolügoni kohal asuv Mantapi mägi on liikunud enam kui kolm meetrit.

Diktatuuririigi möödunud aasta septembris läbi viidud tuumakatsetused ja neile järgnenud ootamatu avanemine rahvusvahelistes suhetes on tekitanud paljudes küsimust, et mis siis ikkagi toimus. Näiteks avaldasid hiina geoloogid hiljuti uuringu, milles väitsid seismoloogilistele andmetele tuginedes, et mitmed järjepanu läbi viidud plahvatused võivad olla tekitanud tõsiseid keskkonnakahjusid ning katsetega jätkamine tooks juba kaasa tuumakatastroofi, kirjutab Nature.

Värske täpne rekonstruktsioon näitab aga esmakordselt kõrge täpsusastmega, mis plahvatuse ajal juhtus. Uuringu kohaselt liikusid mäe küljed plahvatuse jõu mõjul kõigepealt üles ja siis külgedele, tipp vajus aga poole meetri jagu allapoole. Kõrge detailsusastme tagab tõsiasi, et selles kombineeritakse esmakordselt satelliidilt saadud radaripildid seismoloogiliste andmetega ning uuringu lõppraport avaldati 10. mail teadusajakirjas Science.

«Olen kaardistanud mitmete geodünaamiliste protsesside nagu näiteks maavärinate, vulkaanipursete või maalihete tekitatud maapinna liikumisi, aga nii suurt inimese tekitatud pinna liikumist ei ole ma varem näinud,» kommenteeris kirjeldatud tulemusi uuringu kaasautor Singapuri Nanyangi Tehnikaülikooli kaugseire ja geodeesia teadur Teng Wang.

Mäe suurest pinnanihkest hoolimata paistab, et märkimisväärseid kraatreid plahvatusega siiski ei kaasnenud, mistõttu ei pruugi ka kuulujutud võimalikest radioaktiivse aine leketest tõele vastata.

Tagasi üles