Galerii ja video: teadlased avastasid ookeanis uue tsooni ja see kubiseb sadadest uutest liikidest

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ookeani uurimise projekt Nekton tuvastas väliekspeditsioonide käigus uue tsooni ookeanis, mille olemasolust keegi enne teadlik ei olnud.

Kuigi ligi 95 protsenti maailmamerest on teatavasti jätkuvalt läbi uurimata, teavad okeanoloogid maailma ookeanide kohta siiski mõndagi. Näiteks on ära kirjeldatud nende erinevad geograafilised või sügavuse järgi eristuvad piirkonnad, mida iseloomustavad kindlad füüsikalised, geoloogilised ja bioloogilised tingimused. Näiteks ümbritseb mandreid reeglina madalam mandrilava ehk kontinentaalne šelf, millele järgneb sügavusse vajuv bentiline tsoon. Selle lõppedes hakkab peale otsatu põhjatasandik ehk abüsaalne tsoon.

Ookeani tsoonid. A - manner. B - mandrilava. C - mandrinõlv. D - bentiline tsoon. E - abüsaalne tasandik.
Ookeani tsoonid. A - manner. B - mandrilava. C - mandrinõlv. D - bentiline tsoon. E - abüsaalne tasandik. Foto: wikipedia.org

Sõltuvalt eristamispõhimõttest eritatakse kaht kuni kuutteist tsooni. Oxfordi Ülikooli teadlaste juhitud ja rahvusvaheliselt rahastatud süvaookeanite uurimisekspeditsioon Nekton lisab neile aga veel ühe, kirjeldab The Telegraph.

Uut ala nimetavad teadlased ratiofootiliseks ehk harva valgusega tsooniks ning see ulatub 130st 300 meetri sügavusele. Avastuseni viis teadlased Bermuda lähistel läbi viidud ekspeditsioon, mille käigus uuriti mere-elustikku nii sukeldumiste kui ka kuni 2000-meetrist sügavust kannatavaid mehitamata allveelaevade abil.

Uuringu käigus tuvastati suur hulk seni tundmatuid sõrkgakandiliste seltsi kuuluvaid loomi, mitu tosinat uut vetikaliiki ja ka kuni kahe meetri kõrguseks kasvavad mustad niitjad korallid.

Hetkel on ametlikult kinnitatud kolm uut liiki:

«Arvestades, et Bermuda läheduse mered on viimaste aastakümnete jooksul võrdlemisi hästi läbi uuritud, ei osanud me mõistagi nii suurt ja mitmekesist hulka uusi liike oodata,» ütles The Telegraphile uuringus osalenud Oxfordi Ülikooli looduskaitsebioloog ja Nektoni projekti teadusjuht Alex Rogers. Ta lisas, et seekordne avastus viitab võimalusele, et ookeanid võivad olla veel palju liigirikkamad, kui praegu prognoosidagi oskame.

«Ookeani keskmine sügavus on 4200 meetrit. Kui ka selle madalamates piirkondades on elu niivõrd halvasti dokumenteeritud, siis heidab see varju ka meie teadmistele sügavusega kaasnevatest elurikkuse muutustest,» ütles Rogers.

Lisaks ratiofootilisele tsoonile avastas uurimisrühm ka Bermuda rannikust vaid 24 kilomeetri kaugusel asuvad hiiglaslikud vetikametsad, mitmeid mandrilaval elavaid haruldasi liigilisi koostisi ja haruldasi liike.

Nektoni peadirektor Oliver Steeds tõi välja, et tänaseks on Kuul käinud 24 inimest, kuid ookeani suurima sügaviku põhja on sukeldunud vaid kolm inimest. «Oleme kõik see aeg vaadanud üles, kuid oleksime pidanud hoopis alla vaatama,» ütles Steeds.

Järgmisena plaanivad Nektose teadlased missiooni India ookeanile, ning sukeldumisi Seišellide, Maldiivide, Mauritiuse, Andamani ja Sumatra saarte ümbruses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles