:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/10/7836506t1h2e33.jpg)
Suurele osale tänapäeva liigilisele rikkusele 541 miljonit aastat tagasi aluse pannud Kambriumi plahvatuse ajal toimus ka mastaapne globaalne soojenemine, selgub inglise teadlaste uuringust.
Uuring: globaalne soojenemine põhjustas ürgse plahvatuse elurikkuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kambriumi plahvatusena tuntud ajaperiood on meie planeedi ajaloos oluline, kuna just selle vaid 20-25 miljoni aasta pikkuse perioodi sisse on dateeritud suurem osa olulisematest loomade hõimkondi, nende hulgas ka selgroogsete eelkäijad keelikloomad. Mõistagi pakuvad suuri muutusi kaasa toonud perioodi üksikasjad elu ajalugu uurivatele teadlastele suurt huvi – millised olud sellist elu plahvatamist soosisid?
Üks välja käidud hüpoteesidest ütleb, et tegemist pidi olema oma ajas pretsedenditult sooja perioodiga. Samas on sellise oletuse kontrollimine keerukas, kirjutab Independent.
«Kuna teadlased ei saa ligi poole miljardi aasta taguseid veetemperatuure täpselt mõõta, tuleb kasutada kaudseid andmeid – mõõdetavaid ilminguid looduses, millest saab tuletada juba mineviku kliima üksikasju,» ütles uuringut juhtinud Leicesteri Ülikooli doktorant Thomas Hearing. Oma teadustöös kasutasid Hearing ja kolleegid fossiliseerunud merekarpides esinevate hapniku isotoopide vahekordasid, mis on levinud meetod mineviku kliima hindamiseks.
«Paljude mereloomade koorikutesse salvestub nende kasvamise jooksul keemilisi jälgi nende elukeskkonnaks olnud mereveest. Enamasti kaovad need jäljed geoloogilise aja jooksul ära, mistõttu on nende tuvastatavus käesolevates fossiilide eriti märkimisväärne õnn,» kirjeldas uuringu haruldust kaasautor, geoloog Tom Harvey.
Hapniku isotoopide suhete võrdlemine võimaldaski teha kindlaks, et elurikkuse plahvatuse ajal võis kõrgemate laiuskraadide merevee temperatuur tõusta koguni 25 kraadini. Keskmiselt oli vesi aga viis kraadi soojem kui tänapäeval.
Teadlaste sõnul aitab see teadmine täpsustada meie teadmisi oluliste evolutsiooniliste muutuste kohta.
Uuringut kirjeldav teadustartikkel ilmus ajakirjas Science Advances.