:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/07/7830807t1h8ab9.jpg)
Ilmatingimused ja kliimasoojenemine põhjustasid Beringi meres nii suurt sula, et veebruaris taandus jääkatte ulatus kõigi aegade miinimumi.
Suur sula – Arktikas jõudis jääkate sel talvel kõigi aegade miinimumi (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Traditsiooniliselt on aprill olnud Alaska kalurikülade elanikele morsapühi hooaja algus. Paraku valitsevad Beringi meres 2018. aasta jürikuu tavatult soe, meenutades pigem juuni keskpaika, mistõttu ei ole merel ka enam jääkatet, millel morsad tavaliselt aega veedavad. Aasta-aastalt Põhja-Jäämerele nime andnud jääkatte taandumus jälginud teadlastele on selline olukord igati šokeeriv, kirjutab Scientific American.
Kui selle aasta esimene pool on eestlastele pigem meelde jäänud talve visa lõppemise ja külma kevadega, siis globaalne keskmine temperatuur jätkab siiski tõusmist ning möödunud aastast on teada ka mitmeid sassis kliima ilminguid, olgu selleks siis Vaikse Ookeani idarannikut tabanud orkaanid, Venemaal Moskvas avanenud lumikellukesed või krõbedat külma USA päikeseosariigina tuntud Floridas.
Samal ajal, kui Florida basseinid jäätusid, oli aga USA põhjapoolseimas osariigis Alaskas käes suur sula. Ka Ameerika mandrist teisel pool, Gröönimaal püsisid temperatuurid läbi kogu polaaröö üle nulli – jää sulas, kuigi Päikeselt lisasooja ei tulnud. USA Riikliku Ookeanide ja Atmosfääri Administratsiooni NOAA andmetel oli tegemist koguni kogu kliimamõõtmiste ajaloo kõige jäävaesema veebruarikuuga. Kui muidu on veebruarikuise merejää ulatus alates aastast 1850 kõikunud 780 000 ruutkilomeetri ümber, siis 2018. aasta tulemus on tõesti silmatorkavalt madal – vaid ligikaudu 200 000 ruutkilomeetrit. Viimane miinimum ligikaudu 400 000 salvestati aastal 2001.
«Merejää osas ei ole me kunagi midagi sellist näinud,» ütles Scientific Americanile Alaskal elav NOAA klimatoloog Rick Thoman.
Suure sula põhjuseks on tõenäoselt ebatavaliste ilmastikuolude ja üldise kliimasoojenemise koosmõju. Kui tavaliselt algab merejää laienema oktoobris ning saavutab maksimaalse ulatuse ärtsis, siis jäätumise algus on aasta-aastalt hiljemaks nihkunud. Suurem kogus rohkem päikeseenergiat neelavat tumedat vett kiirendab aga omakorda kogu soojenemist. Möödunud aastal püsis Tšuktši meri koguni detsembris jäävaba. Kõigele lisaks tõid tuuled lõunast pidevalt sooja õhku peale, mistõttu jätkus sulamine ka tavapärasel jäätumisperioodil ning lained takistasid uuel jääl tekkimist.
Pea talv läbi kestnud sulamise tagajärjel oli Beringi meri jäävaba juba aprilli lõpus, mis on tervelt kuu aega varem kui tavaliselt.Praeguseks ongi alles vaid vähesed jääsaared, mida kohalikud «prügijääks» kutsuvad.