Iisreali mägismaalt Tel 'Etonist leiti 3000 aastat vana maja varemed. Avastajad peavad muistse maja põrandalt leitud asitõendeid piisavaks viiteks muistse Iisraeli kuningriigi olemasolu kohta. Skeptikute meelest on need tõendid liiga kaudsed, et säärased põhjapanevaid järeldusi teha.
Iisrealist leiti arvatav kuningas Taaveti palee (1)
Muistsed kuningad Taavet ja Saalomon figureerivad kõigi kolme aabrahamliku usundi pärimuses kuid esmajoones on nad tähtsad juutide kogukondadele. Vanas Testamendi järgi pärinesid isa-poega Taavet ja Saalomon esiisa Aabrahamist kellele tõotati Püha Maa, Palestiina, ning kuhu Taavet rajas Iisraeli riigi.
Arheoloogilised tõendid sellest kuningriigist on harvad ning vastuolulised. Vanale Testamendile ei saa toetuda kui ajaloolisele allikale ning on levinud ka teooriaid, et kuigi Piiblis on Taavetit ning tema riiki kujutatud tähtsa geopoliitilise jõuna võis ta tegelikult olla vaid väikese mägihõimu pealik. Muidugi, kui ta üleüldse olemas oli.
Tel 'Etonis väljakaevamisi läbi viinud Avraham Faust ja Yair Sapir tunnistavad isegi, et leitud varemete sidumine Taaveti riigiga toetub kaudsetele tõenditele. Ajakirjas Radiocarbon avaldatud uurimustöö käigus kasutati raadiossüsinikmeetodit dateerimaks nelja objekti mis pärinevad maja umbes 3000 aastat vanalt põrandapinnalt. Kuid kaks eset neljast olid oliivikivid, mida ajaloolane Israel Finkelstein, iidse Iisraeli ja Juudama ühendriigi ekspert Tel Avivi ülikoolist, peab kahtlase väärtusega allikaiks, vahendab LiveScience.
Finkelsteini hinnangul ei ole oliivikividel mingit seost maja enda ehitamisega ning seega ei peaks maja vanuse hindamisel mingit rolli mängima. Finkelsteini hinnangul ei ole ühtegi kindlat seost Tel 'Etoni leiupaiga ja Taaveti riigi vahel, mis on tuntud ka kui Ühendatud Monarhia, ehk siis Iisraeli ja Juudamaa riik piiblikuningate Sauli, Taaveti ja Saalomoni ajal. Pärast Saalomoni surma lagunes riik kaheks, põhjapoolseks Iisraeliks ning Jeruusalemma ümber koondunud Juudamaaks.
Faust ise aga viitab, et oliivikivide ja maja põrandapinnalt leitud puusöe samaealisus viitab ikkagi, et maja ehitati 3000 aastat tagasi, ajal mil oletatav Taaveti Iisrael kasvas ning võimutses. «Kui me ei taha seda mägismaa valitsejat nimetada Taavetiks, siis peame talle lihtsalt uue nime välja mõtlema,» seletas Faust teadustööd tutvustavas teates.
Peale poleemika loomist toob Fausti ja Sapiri teadustöö välja huvitava arheoloogilise fenomeni. Kuna Tel 'Etoni maja hävitati 8. sajandil e.m.a. assüürlastest vallutajate poolt, siis näevad arheoloogid vaid hoone kõige hilisemaid aastaid. Nõndanimetatud vana maja fenomen takistab nägemast kaugemale minevikku. Faust ja Sapir toova Tel 'Etoni maja puhul välja, et see on ehitatud stiilis mida ainsana kasutasid muistsed iisreallased ning oletatava mitmesaja kasutusaasta jooksul tehtud juurdeehitused toimusid tasapisi. Paleelaadne hoone arenes järk-järgult. Rahulik juurde ehitamine viitavat pikale perioodile, mil poliitilise muutusi ei toimunud ning näikse toetavat ühe tugeva võimuga riigi teooriat.
Tänapäevase Iisraeli kontekstis teevad sellised avastused iga teadlase ettevaatlikuks. Kuna tänapäevaste juutide Iisraeli ümberastustamise projekt toetub ideoloogiliselt ajaloolisele teooriale kunagisest võimsast riigist, siis on iga säärane leid ning selle tõlgendamine tundlik küsimus. Nii ka Tel 'Etoni juures, kus töö autorid loodavad, et leid viitab hoopis keerukamale iidsele ühiskonnale kui mitmeid teised ajaloolased arvama kipuvad.