Avastus: maisiistikud suhtlevad omavahel läbi juurte

Illustratsioon näitab kuidas toimub taimede vaheline kommunikatsioon. Tihedalt asetsevad taimed jätavad pinnasesse keemilise jälgi konkurentsist Foto: Elhakeem et al/SWNS.com/Scanpix

Maisiistikutel on kombeks tihedas konkurentsis vohama hakata. Värskest uuringust selgub, et taimede füüsiline ligidus tingib eri istikute juurte vahelise suhtluse. Mais kuulab naabreid ja saab aru, et ruumi on vähe, tasub rabeleda.

Ajakirjas Public Library Open Science: One kirjeldatud eksperimendis kasvatasid botaanikud kasvulahuses tavalise maisi istikuid. Simuleerimaks liigset lähedust silitasid teadlased taimi makiaažipintsliga ning jälgisid, kuidas taime füüsiline ärritamine neid mõjutab, vahendab The Guardian.

Mõju taimedele oli kahetine. Otseselt stimuleeritud taimed hakkasid kasvatama suuremaid pealseid ning väiksemaid juuri, mida on täheldatud ka lihtsalt tihedalt istutatud maisi puhul. Kuid asendades kasvulahuses vanad taimed uutega, keda teadlased ei puudutanud, hakkasid ka uued kasvatama võimsaid pealseid ning väiksemaid juuri.

Botaanikud järeldasid, et stimuleeritud maisi juured pidid kasvulahusesse jätma keemilisi jälgi mis ütlesid teistele taimedele, et konkurents on tihe. Seega hakkasid teisedki taimed juurte kasvatamiseks mõeldud ressursse hoopis lehtede-varte kasvatamiseks suunama. Kuna tihedalt kasvavates jäävad taimed oma naabrite varju, siis on agressiivne lehtede-varte kasvatamine päikesevalguse püüdmiseks hädavajalik.

Istikud mis asetati puutumata maisi kasvulahusesse, sääraselt ei käitunud. Näib, et maisijuured jätavad pinnasesse jälgi oma elutingimuste kohta. Kui pole ruumipuudust pole taimedel nõnda kõvasti ka konkureerida vaja. Ilmselt pole tegemist siiski tahtliku suhtlemisega vaid kitsaste oludes oskab mais tunnetada oma naabrite stressi ning selle järgi piiratud ressursse suunata.

Kuigi varem pole täheldatud nõnda otsest taimede vahelist keemiliste signaalide vahetamist ei ole uudised botaanilisest kommunikatsioonist esmakordsed. Täheldatud on, et puud saadavad ohuteateid oma naabritele läbi sümbiootilise seene mükoriisade. Kui üks puu satub ritsikaparve ohvriks siis liigub signaal söödikutest tema naabriteni läbi puujuuri ühendava seeneniidistiku. Naabrid hakkavad selle peale tootma kemikaale, mis muudavad lehtede maitse ritsikatele ebameeldivaks.