Teadlased avastasid Linnutee lähistelt seni teadmata kääbusgalaktika

Suur Magalhãesi pilv. Pilt on illustreeriv. Foto: NASA / Reuters / Scanpix

Kahe Magalhãesi pilve vahelt avastatud kääbusgalaktika Hydrus-1 on niivõrd väike, et võib osutuda hoopis kerasparveks, tähtede koostis viitab siiski galaktikale.

«Lähedal»  on avastatud galatika Hydrus 1 mõistagi vaid kosmilistes terminites – 90 000 valgusaastat on inimmõistuse jaoks siiski hoomamatult suur vahemaa. Avastatud galaktika asub kahe meile juba varemgi teadaoleva naabergalaktika – Suure ja Väikese Magalhãesi Pilve vahel ning tema tuvastamiseni viinud kosmosevaatlused viidi läbi Tšiilis asuva Blanco teleskoobi tumeenergia kaameraga, kirjutab IFL Science.

Uuringut juhtis Carnegie Melloni Ülikooli teadur Sergei Koposov ning selle tulemused avaldatakse Briti Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas. Hetkel on sellega võimalik tutvuda veebiväljaandes arXiv.

Tegemist on väikese, kääbusgalaktikate klassi kuuluva tähtede kogumiga, mille läbimõõduks on vaid 326 valgusaastat. Võrdluseks – Linnutee läbimõõt servast serva on 100 000 kuni 180 000 valgusaastat. Seetõttu on võimalik, et avastatud tähekogumi galaktikas nimetaminegi võib olla ennatlik ning tehniliselt võib tegemist olla hoopis mõnesajast tuhandest tähest koosneva keskmisest suurema kerasparvega.

Samas on Hydrus-1 tähed suhteliselt metallidevaesed, mis on pigem jällegi sarnane kääbusgalaktikatega. Definitsiooni kohaselt loetakse galaktikat «kääbuseks» siis, kui see koosneb 100 miljonist kuni mõnest miljardist tähest. Linnutee galaktikas on aga näiteks 400 miljardit tähte.

Hydrus-1 puhul on omamoodi märkimisväärne tõsiasi, et erinevalt kõigist seni teadaolevatest kääbusgalaktikatest tiirleb ta ümber iseenda telje. Tõenäoselt mängib selles suurt rolli tumeaine. Samas on uue galaktika osas veel palju lahtisi küsimusi, millele teadlased loodavad vastust ESA Gaia missiooni andmekogu analüüsist.