/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/04/30/7815829t1h24f8.jpg)
Tartu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli teadlased avastasid männimetsade võime tekitada õhku osakesi, mis aitavad kaasa vihmapilvede tekkele.
Keskkonnafüüsikud said jälile mehhanismile, kuidas metsad ise vihma loovad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Atmosfäär koosneb paljudest komponentidest, millest osad on väga kõrge kontsentratsiooniga, nagu lämmastik ja hapnik (kokku >81%), ning teised väga väikesega (vaid miljondik). Kuid kogus ei ole olulisuse näitajaks ning just väga madala kontsentratsiooniga ühendid määravad tihtipeale õhu saastatust ning ka kliimat. Üheks selliseks on oksüdeerunud orgaanilised ühendid mida on vaid üks molekul iga saja miljardi õhumolekuli kohta, kirjutab ERR Novaator.
Väikesed nanomeetrite suurused osakesed, mida palja silmaga ei näe, ongi pilvetekke aluseks – just nendele äsja avaldatud teadustöö keskendubki.