:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/04/27/7812249t1h4e48.jpg)
Jaapani teadlaste uudne uurimismeetod võimaldab esimest korda võrrelda varase inimese ja neandertallaste aju struktuuri. Tuleb välja, et inimese pealejäämise põhjus võib olla suurenenud vaimne võimekus.
Tellijale
Uuring: neandertallastele sai saatuslikuks nende väiksem vaimne võimekus (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaapani teadlaste uudne uurimismeetod võimaldab esimest korda võrrelda varase inimese ja neandertallaste aju struktuuri. Tuleb välja, et inimese pealejäämise põhjus võib olla suurenenud vaimne võimekus.
Praegu on Homo sapiens ainus elusolev inimliik maamunal, kuid veel kuni 40 000 aastat tagasi jagasime maid mitme lähisugulasega: Florese saarel Homo floriensis’ega, Siberis Denisova inimesega ning Euroopas vast kuulsaima sugulase Homo neanderthalensis’e ehk neandertallastega.
Viimastega elasime isegi pikka aega koos ning geeniuuringud on kinnitanud sedagi, et kaks inimliiki ristusid omavahel ja kõigis Aafrikast väljaspool elavates nüüdisinimestes on alles kübeke neandertallaste geene.
Seetõttu esitavad paljud teadlased küsimuse, miks me ikkagi üksi maailma domineerima oleme jäänud. Olid ju neandertallased meist tugevamad ja tõenäoselt ka vähem külmakartlikud.