:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/04/26/7809097t1h04f3.jpg)
Gaia missiooni avaldatud esimene suurem andmekogumist – miljardite tähtede täpsest 3D-kaardist – jagub uurimismaterjali aastakümneteks.
Kosmiline saavutus - inimkonnale teadaolev maailmaruum kasvas just 1000-kordselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastast 2013 maailmaruumi seiranud Gaia missioon on üks Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ambitsioonikamaid teadusprojekte – ligikaudu kaks tonni kaaluv astromeetria-satelliit mõõdab enneolematu täpsusega üle tähtede asukohad ja nende kaugused. Tulemuseks ei ole midagi vähemat kui miljardite tähtede koordinaate hõlmav kataloog, mida saab käsitleda ka omamoodi 3D-kaardina, kirjutab Nature.
Kogu see andmestik tehakse teadlastele ja avalikkusele kättesaadavaks aga järk-järgult portsukaupa. Iga uue avaldamisega paraneb kogu andmestiku väärtus, kuna esimesed vaatlused ei suuda eristada tuhmima valgusega tihedatesse galaktikatesse kogunenud tähti. Pärast Gaia esimest andmehulga avaldamist on teadlased tänaseks pidanud ootama peaaegu kolm aastat. Eile jõudis aga kätte astronoomidele oluline päev.
Avaldatud andmehulk kajastab endas pea 1,7 miljardi tähe asukohti ja 1,3 miljardi kohta ka täpsemaid andmeid nagu kaugus, värvus, liikumiskiirus ja –suund. Kokku laiendab see üks andmehulk läbiuuritud Universumi ulatust 1000 korda.
Seetõttu on ka arusaadav, et esimeste tundidega oli 551 gigabaidi suurust kataloogi alla tõmbama hakanud juba 3000 arvutikasutajat. Andmete väärtusest räägib juba nendega kaasnenud teadusartiklitega juhtunu. Nimelt oli andmekogu uurinud teadlaste selgepiiriliseks ülesandeks kirjeldada andmestiku kvaliteeti – kogu asja eesmärk oli avaldada kogutud andmed maailmale, mitte luua kosmoseagentuuri enda teadlastele eeliseid uute andmetega töötamisel.
Sellest nn piirangust hoolimata tuleb nendestki uuringutest välja mõndagi uut maailmaruumi kohta. Näiteks näitavad need esmakordselt, kuidas suurte tähtede tähekogumite keskpunkti vajumisega kaasneb tähekogumi hetkeline paisumine. «Meil ei lubatud avastusi teha, aga me ei suutnud seda ka vältida,» ütles Gaia projekti vanemteadur Floor van Leeuen Nature’le.
Tõenäoselt võib juba lähipäevil oodata ka hulga kosmoseteemaliste eelpublitseeritud teadusartiklite ilmumist, kuna suurt osa andmestikust saab lihtsa vaevaga kasutada olemasolevate, kohati ka spetsiaalselt selle andmekogu jaoks ettevalmistatud algoritmide sisendina.