Ilmateadlased: Euroopat hakkavad lähitulevikus räsima võimsad tormid

Tormilained Põhja-Iirimaal Foto: Paul Faith/AFP/Scanpix

Keskmine lainekõrgus Atlandi ookeanil on üle poole sajandi märgatavalt tõusnud selgub värskest uuringust. Lääne-Eurooplaseid peaks see murelikuks tegema, sest suurenevad lained mõjutavad oluliselt erosiooni määra

Atlandi ookeani talvised tormillained on viimase seitsmekümne aasta jooksul tõusnud märkimisväärse kiirusega. Ajakirjas Geophysical Research Letters avaldatud uurimuse kohaselt on kõige metsikumaks muutunud Iiri- ja Šotimaad räsivad lained. Mõlema maa rannikuil on keskmine talvine lainekõrgus tõusnud seitsmekümne aasta jooksul 10 millimeetrit aastas. Seega võrreldes 1948. aastaga on lained keskmiselt 0,7 meetrit kõrgemad.

Tormistel öödel-päevadel olid lained Iiri rannikuil tõusnud keskmiselt lausa 1,7 meetrit kõrgemale kui möödunud sajandi keskpaigas.

Lainete suuremat hoogu seletab kaks klimaatilist tegurit mis on tuntud kui Põhja-Atlandi võnkumine (North-Atlantic Oscillation ehk NAO) ning Lääne-Euroopa rõhuanomaalia (West-European Pressure Anomaly ehk WEPA). NAO ja WEPA on üheskoos korralikult mõjutanud Lääne-Euroopa talviste tormide tugevust ning kõik andmed näitavad, et tormid muutuvad tulevikus aina tugevamaks.

«WEPA on kõige asjakohasem indeks millega seletada tormilainete tugevuse kõikumist Euroopa Atlandi ookeani rannikuil. WEPA on kriitilise tähtsusega mudel mõistmaks rannikuid mõjutavaid ohte,» ütles töö kaasautor Gerd Masselink Plymouthi ülikooli teates.

Üha võimsamad tormid mõjutavad kogu Lääne-Euroopa rannikaalasid ennekõike erosiooni kaudu. Tugevad lained mõjutavad nii liivaseid ja pehmeid kaldaid kui ka kaljuseid, mis võiksid vastupidavamad olla.

Kliimaindeksid nagu WEPA on eriti kasulikud mõistmaks üleilmse kliimamuutuse mõjusid Euroopa tormidele, seletas uuringu kaasautor Tim Scott. Kui kliimamudelite loojad võtavad arvesse globaalse soojenemise mõju indeksitele nagu NAO või WEPA saavad ilmatargad teha kaunis täpseid ennustusi tulevasti tormide kohta.