Korallrahusid võib hukust päästa vaid kiire evolutsioon

An undated handout photo received from ARC Centre of Excellence for Coral Reef Studies on April 19, 2018 shows a mass bleaching event of coral on Australia's Great Barrier Reef. The Great Barrier Reef suffered a "catastrophic die-off" of coral during an extended heatwave in 2016, threatening a broader range of reef life than previously feared, a report revealed on April 19, 2018. / AFP PHOTO / ARC Centre of Excellence for Cor / GREG TORDA Foto: GREG TORDA / AFP

Korallrahud kannatavad üha soojenevas merevees pleekimise all ehk korallid lihtsalt ei ela kõrgemaid kuumusi üle ja surevad ära. Värske uurimus arutleb teatavat sorti kiirekasvuliste korallide võimekuse üle muutuda ning suuremate kuumusega kohastuda.

Kuigi globaalse keskmise temperatuuri kasv on õigustatult mõistetud ökoloogilise katastroofina, saab sellele ka teisest küljest läheneda. Elukeskkonna järsku muudatusi võib vaadelda kui loodusliku valiku «kamme», mis mõnest kooslusest või eluvormist üle käivad, vahendab Science News.

«Suurel Vallrahul tomuv on põrgulik katse loodusliku valiku vallas,» ütles koralliuurija Terry Hughes Science News’ile. Kokku 50 protsenti Suurest Vallrahust on pleekinud. ellu jäid Hughes’i sõnul vaid visamad korallid.

Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette Hughes’i uurimistöö, et 2016. aasta kevadine kuumalaine hävitas tunduvalt rohkem Austraalia kirderannikul asuvast Suurest Vallrahust kui seni võis arvata. Arvestatav osa kahjust tuli ilmsiks rohkem kui pool aastat pärast kuuma leevenemist. Kuumaga lahkuvad korallide juurest pisikeste planktonite zooksantellide kolooniad. Zooksantellid on korallidega sümbiootilises suhtes, viimased pakuvad planktonile oma käärude vahel elupaika ning saavad vastutasuks planktonilt fotosünteesitud energiat. Otseselt koralle tapmata ajab madalam kuumus eemale hädavajalikud zooksantellid.

Ajakirjas Public Library of Science: Genetics ilmunud artikli autorid eesotsas Mikhail Matz’iga on võtnud vaatluse alla laialt levinud koralliliigi Acropora millepora. Kuigi A. millepora kolooniad kannatasid kaunis korralikult kuumalaine tõttu on nad siiski geneetiliselt üks mitmekesisemaid koralliliike. Selles võib peituda ka nende võimalik tulevane edukus. Kui A. millepora korallid suudavad piisavalt kiiresti kohaneda soojeneva mereveega siis võib loota, et korallrahude suremine saab vähemalt mingil määral pidurdatud.

Arenguks on A. millepora’l kaks võimalust, mis arvatavasti erinevates kolooniates mõlemad käiku läheksid. Üks on areng iseseisvuse ja kuumataluvuse poole. Kui soe vesi põhjustba zookstantellide lahkumise, siis ei jää korallidel muud üle kui ise vähesema energiaga hakkama saada ning kuum ise ära kannatada. Teisel juhul muutuksid korallide vastsed palju liikuvamaks kui nad praegu on ning rändaksid mööda Suurt Vallrahu lõuna poole, jahedamasse vette.

Mõlemad taktikad vajavad aga kiiret kohandumist, milleks A. millepora isegi võimeline on. Mtaz sõnas Science Newsile: «Meil on veel aega tegutseda, enne kui korallid täitsa välja surevad.» Inimene saab siinkohal aidata, kuigi töö saab olema raske. Soodustamaks korallide rännet jahedamatesse vetesse võib inimene omavahel muidu eraldi asetuvaid rahusid ühendada.

Korallide kadumine oleks ulatuslik ökoloogiline katastroof. Rahud on ühed liigirikkamad paigad maailmameres ning nende kadudes kaoks väga paljudel kooslustel põhi alt. See võib endaga kaasa tuua peale loodusliku kahju ka majandusliku varisemise, korallide elurikkust pakkuvate hüvede kadumise näol.