Uuring: seksuaalselt frustreeritud kärbestest saavad alkohoolikud

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harilik äädikakärbes
Harilik äädikakärbes Foto: Wikimedia Commons

Isased harilikud äädikakärbsed (Drosophila melanogaster) eelistavad võimalusel seksuaalset laadi neurokeemilist mõnu sellele naudingule, mida pakub neile joove.

Värske uuring, mis tõukust soovist analüüsida sõltuvuse neurokeemiat, on kaunis omalaadne. Isaste äädikakärbeste genoomi mõjutati sääraselt, et nad ejakuleeriksid kui satuvad tugeva punase valguse kätte. Seejärel asetati katseloomad keskkonda, kus leidus kärbestele meeldivat alkoholi, alkohilita suhkrune jook ning punase valgusega lamp. Erinevates katsejärkudes pandi punase lambi juurde ka teatava spetsiifilise lõhnaga ese, mida kärbsed kiiresti seksuaalse naudinguga seostama hakkasid, vahendab Science News.

Selgus, et kui isased kärbsed said oma seksuaalseid vajadusi rahuldada ei vaadanud nad valdavas enamuses enam alkoholi poolegi. Kõhutäis saadi lihtsat magusat vedeliku tarbides. Ajakirjas Current Biology avaldatud teadustöö autorid toetusid eelnevatele uurimustele, mis näitasid, et paljunemisvõimalusteta jäänud isased äädikakärbsed uputavad pingeid napsiklaasi.

Kuid punase valguse abil tehislikult rahuldatud kärbsed sääraselt ei käitunud, mis näib viitavat et looduslikes tingimuste seksita jäänud isased asendavad seksuaalset mõnu muudest ainetest kätte saadud naudingutega.

Äädikakärbestega tehti ka kontrollkatseid ning see näitas, et punase valguse stimulatsioonita kärbsed eelistasid alkohoolset jooki tavalisele suhkrunestele. Seega punase valguse käivitatud kärbeste kõhualused närvirakud nimetusega Crz, mis ejakulatsiooni põhjustasid, tekitasid stimeerituna sarnase naudingureaktsiooni nagu sekski.

Äädikakärbeste närvissüsteemis vastutab naudingu põhjustamise eest neuropeptiid F, mis on kaunis sarnane inimesel sama rolli mängiva neuropeptiid Y’ga. Kuna eelnevad uuringud näitavad, et ka äädikakärbestel esineb alkoholismi, on nende neurokeemia uurimine paljutõotav suund mõistmaks sõltuvusprobleemide mehhanisme inimeste seas.

Kärbsed, kelle keskonnast eemaldati seksuaalse mõnu allikas punane valgus, muutusid kiirelt napsilembeseks. Alkohol vallandab samuti sarnaseid neurokeemilisi naudingureaktsioone kui seks. Uue katse eeliseks oli tõsiasi, et geneetiliselt muundatud kärbeste puhul ei pidanud mängu tooma emaseid putukaid, kes oleksid katses käitunud segava faktorina. Punase valguse abil läbi viidud kunstlik seks välistas olukorra, kus mingitel põhjustel emased kärbsed oleksid isastega paaritumast keeldunud ning seeläbi katsetulemusi hägustanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles