100 000 aastat vanad kivid on maailma vanim kunst

Foto: Chris. S. Henshilwood/Wikimedia Commons

Uued katsed heidavad valgust maailma vanimate inimtegevuse jälgede loomusele. Kas hematiidirikastele ookritükkidele kraabitud joontel oli sümboolne roll või on tegemist maailma vanimate kunstiteostega? Taani taju-uurija Kristian Tyléni katsetulemused viitavad, et tänaseni säilinud 100 000 aasta vanused jäljendid on algne kunst.

Tyléni juhitud töörühm pani oma katsealustele ette mitu eelajaloolist kujutist ning palus neid hinnata viisidel, mis peaks määrama, kas tegemist saab olla sümbolitega, vahendab Science. Sümboli all peavad teadlased siinkohal silmas konkreetse kujuga märki mis kannab mingit tähendust. Tylén ja tema kolleegid esitasid oma katsete tulemusi Poolas toimunud keeleajaloo konverentsil Evolang.

Lõuna-Aafrikast leitud joonemotiividega kivid on kuni 100 000 aastat vanad. Eelnevalt on neid peetud tõendeiks varajasest keelest või hoopis vanadeks kunstiteosteks. Tyléni töörühm võttis vaatluse alla kividele ning jaanalinnumunade koortele kraabitud kujutised ning palus katsealustel neid erinevatel viisidel kategooriatesse jagada.

Katsetest selgus, et tõenäoliselt ei olnud tegemist sümboolsete kujutistega. Sümboli kriteeriumiks on ennekõike selle erilisus. Mingi kujutis saab sümbolina käituda vaid siis kui ta on teistest selgelt eristatav. Täht A saab tähistada vastavat häälikut, sest ta on erinev tähest B. Kuid 50 000 aasta jooksul valmistatud joonmotiivid ei ole tänasele inimsilmale sääraselt eristatavad. Sellest võib järeldada, et ilmselt ei olnud muistsete meistrite eesmärgiks mingit sõnumit edastada.

Pigem võib tegemist olla kunstiga. Kuna katsealused ei suutnud erinevaid motiive pärast jälgimist eristada ega kopeerida siis vaevalt sai neil olla märgiline tähendus. Pigem võib arvata, et eelajalooline inimene kraapis need jooned kivisse esteetilistel kaalutlustel. Ka tänastel katsealustel paluti motiive hinnata nende kompositsiooni ja üldist meeldivust arvesse võttes. Selgus, et hilisemad jäljendid olid tänasele vaatlejale meeldivamad ning konkreetsemad, mis võib viidata varajase inimese sajanditepikkusele kunstilisele arengule.

Nimelt paluti katsealustel muistseid märke vaadelda ka üheskoos visuaalsete segajatega, eredalt viluvalt ekraanilt. Uuemaid mustreid suutsid katsealused eristada tunduvalt kiiremini kui vanemaid. See annab mõista, et kunstnikud suutsid aja jooksul parandada oma töö visuaalset erilisust.

Mitme arheoloogi hinnangul on uus meetod hea viis eristada sümboleid kunstist. Paljud arheoloogid loodava leides iidsed märke, et tegemist on sümboolsete suhtlusviisidega. Tyléni meetod võib tuua selgust seni segaseks jäänud vanade märkide olemusse.