Uute Alaska naftamaardlate kasutuselevõtu esimeste sammude sekka kuulub muu hulgas ka Arktika Eluslooduse Kaitsealal puurimise lubamist, kirjutab Science.
USA astub esimesi samme Arktika kaitsealal nafta puurimiseks
Föderaalvalitsuse veebiregistris avaldatud nelja lehekülje pikkune dokument, milles kirjeldatakse nafta puurimise jaoks vajalike tööde esimest faasi. Esialgu tekitab plaan naftafirmadele võimaluse saada enda käsutusse umbes 6474 ruutkilomeetrit mereäärseid lagendikke kogu kaitseala 77 000 ruutkilomeetrist.
Ametliku retoorika kohaselt on rannikutasandike all peituvate naftaressursside kasutuselevõtt oluline samm riigi energiavajaduste rahuldamiseks. Plaan on leidnud positiivset vastukaja naftatööstuse esindusorganisatsioonide poolt, kes toovad seda välja kui vajalikku sammu varasemate seadusega võetud kohustuste täitmisel. Kriitilised on aga mõistagi keskkonnaorganisatsioonid, kelle hinnangul on see ette võetud liiga kiirustades ja agressiivselt.
«Siseministeerium järgib vastutustundetult agressiivset Arktika Kaitseala puurimise plaani, milles peegeldub Trumpi administratsiooni agarus anda Ameerika riiklikud maad kiiremas korras tööstustele arendamiseks,» ütles Science’ile Washington DCs asuva Wilderness Society president Jamie Williams.
Üks looduskaitsjate murekohtadest on, et Trumpi administratsioon on selliste otsuste eest vastutavaid ametkondi aina enam mehitanud endiste naftatööstuse lobistidega. Kui plaan peaks läbi minema, on nad lubanud alustada suuremahulist kohtuasja.
«Trumpi administratsiooni hooletu puurimise ja Arktika Eluslooduse Kaitseala hävitamise võidujooks kiirendab ainult teed kohtumajja,» teatas avalikus kirjas ka mittetulundusühingu Eluslooduse Kaitsjad juhtpresident Jamie Rappaport Clark. «Me ei kavatse rahulikult pealt vaadata, kuidas seda habrast maastikku rüvetama asutakse.»