/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/19/7797395t1h8b0f.jpg)
Euraasias praegu elavate täkkude Y-kromosoomi ebatavaliselt madal geneetiline mitmekesisus on tingitud rauaajal alanud sihikindlast tõuaretusest, vahendab ERR Novaator muu hulgas Eestist päevavalgele tulnud hobuseluid uurinud teadlasrühma tulemusi.
Eestist välja tulnud säilmed aitasid hobuste pärinemisloosse selgust tuua
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestist päevavalgele tulnud säilmed aitasid nüüd vastata ka küsimusele, miks pärinevad suurem osa tänapäeval Euraasias elavaid hobuseid ühest esiisast, mil emasliinis päranduv DNA on palju mitmekesisem.
«Väga paljud maad ei ole ajaliselt ja ruumiliselt mingi kindla loomaliigi luudega kaetud. Kohati on need leiud päris haruldased. Meie Eestimaa pinnasel on see hea omadus, et luud säilivad päris hästi ja materjali on palju,» märkis uurimuse kaasautor Lembi Lõugas, Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur.
Kuidas Eestist leitud säilmed maailma hobuste pärinemisesse selguse tõid, loe lähemalt ERR Novaatorist.
Lõugase ja kolleegide uuring ilmus ajakirjas Science Advances.