Ülevaateuuringust selgub, et ameeriklased viskavad iga päev ära 150 000 tonni toitu. Kõige raiskavamad on aga need, kes propageerivad eelkõige taimetoidudieeti, kirjutab The Guardian.
Uuring: tervisliku eluviisi evijad kipuvad rohkem toitu ära viskama
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
19. aprill 2018, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See tähendab, et iga päev viskab iga ameeriklane ära ligikaudu poole kilo jagu toitu, mis on pea kolmandik nende igapäevasest kaloritarbimisest. Kõige sagedamini äravisatava toiduaine grupina paistavad seejuures silma puu- ja juurviljad, millele järgnevad piima- ja kolmandana lihatooted.
Nii suurel toiduraiskamisel on mõistagi ka vastavad keskkonnamõjud. Näiteks läheb sellise toidukoguse tootmiseks vaja 12 miljonit hektarit põllumaad, 350 miljonit kilo putukamürke ja pea 16 miljonit tonni niisutusvett. Toodetud toidu äraviskamisel laguneb see aga omakorda süsihappegaasiks. Enamasti toimub lagunemine aga anaeroobselt, mistõttu paiskub atmosfääri hoopis tugevam kasvuhoonegaas metaan.
Oma uuringus tuginesid USA põllumajandusameti USDA teadlased kaheksa aasta jooksul kogutud toidutarbimise andmetele ning kaardistasid nii toidu tarbimise kui äraviskamise. Uuring ilmus ajakirjas PLOS One.
Kõige raiskavama toidutarbimise poolest paistsid uuringus silma kõige terviseteadlikumad ja tervislikult toituvamad inimesed, kes ostsid kõige enam kiiresti riknevaid puu- ja juurvilju, aga viskasid neid ka kõige enam ära. Kuigi puu- ja juurviljade kasvatamiseks on vaja väiksemat pindala kui loomakasvatuseks, nõuab see aga tihtipeale palju suuremat niisutusvee ja pestitsiidide kasutamist.
«Tarbijad ei näe toidu ära viskamise hinda. Samas ei taha me ka kuidagi pisendada toiduohutuse tähtsust. Oluline ei ole aga üksnes toidu hind, vaid ka selle valmistamiseks ja hoiustamiseks kulunud aeg ja energia, mida kiires igapäevaelus tihtipeale ei arvestata,» ütles uuringut juhtinud USDA toitumisteadlane Lisa Jahns The Guardianile.
Põllumajandusametiga ühel ajal avaldas oma raporti ka mittetulundusühing Bioloogilise Mitmekesisuse Keskus (Center for Biological Diversity). Nende ülevaatest selgub omakorda, et toiduainete raiskuminemise vastased meetmed on rakendatud vaid neljas USA kümnest suuremast toidupoodide ketist.
Kuigi uuring tehti Ameerika Ühendriikides, mis statistika kohaselt üks maailmas enim toitu raiskavatest ühiskondadest, ei ole Euroopagi palju maas. Seetõttu võib oletada, et vaevalt see olukord siinpool Atlandi ookeani palju parem on.