Kagu-Aasias on ahvide haigus hakanud inimestele levima, põhjuseks peetakse metsaraiet

Pilt on illustratiivne Foto: Xinhua/Sipa USA/Scanpix

Malaisias, metsase Borneo saare keskosas, avastati inimpatsientidelt harilikult makaake nakatav maalariavorm. Paanikaks veel põhjust pole, vahendab Nature, aga tulevikus võivad ahve vaevavad malaariatüübid inimesi veelgi nakatada.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil elab ligi pool kõikidest inimestest maalaariaohus. Surmatõbi tappis 2015. aastal umbes pool miljonit inimest ning kuigi viimastel aastatel on suremus vähenenud, ei saa veel kuidagi arvata, et mure on möödumas.

Seega teeb kaunis murelikuks tõik, et Borneol Kapiti rajoonis avastati viiel malaariapatsiendil parasiidi tüüp, mis seni on esinenud vaid ühel inimesel ning makaakidel. Plasmodium cynomolgi liiki malaariaparasiit on tõenäoliselt inimesi nakatanud aastaid, ammu enne kui 2014. aastal avastati esimene P. cynomolgi nakkus inimesel. Arvatavasti on makaakide nakkust diagnoositud Plasmodium vivax'i pähe, mis on ka inimestel laiemalt esinev malaariavorm.

Malaaria levib samade parasiitidega nakatunud sääskede kaudu nii inimeste vahel kui ka liigilt liigile. Sääsk imeb makaagi verd, nakatub, seejärel lendab inimese kehale, kes nii nakatub malaariasse.

Kuna tegemist on viimaste aastate jooksul teise korraga, mil P. cynomolgi malaariaparasiit inimesi nakatab, peavad epidemioloogid üle vaatama haiguste leviku mudeleid ning selle, mil määral nakatumist mõjutab loomade paiknemine. Makaakide asurkonnad vähenevad raietööde tõttu ning ahvid kolivad inimasustusele lähemale. Sellega suureneb haiguste üle kandumise risk.

Eri tüüpi malaariapõhjustajad ei ole peremeesorganismide suhtes väga valivad ning viimaste tiheda paiknemise puhul hüppavad suuremate raskusteta ühelt liigilt teisele. Bridget Barber Darwini ülikoolist Austraalias ei oska veel P. cynomolgi mõjusid inimestele hinnata. Veel tuleb korraldada ulatuslike uurimusi, et saada aru, milliseid sümptomeid see haigusvorm inimestes põhjustab. Arvatav möödadiagnoosimine teeb töö veelgi raskemaks.

See võib probleemiks kujuneda aladel, mis on kuulutatud malaariavabaks ning kus ei võeta enam ette tõvevastaseid abinõusid, näiteks putukamürgiga kaetud sääsevõrkude kasutamist. Loomade liikumise ning metsanduse täpseid mõjusid malaaria liikumisele ei teata. Kui leidub aga otseseid seoseid makaakide leviku ning inimeste haigestumise vahel, siis peavad arstid ja kodanikud olema eriti ettevaatlikud.

Ahvidelt on inimesele edasi liikunud ka üks teine malaariavorm, millest kindlalt teatakse, et selle levikut mõjutab metsaraie. Plasmodium knowlesi’i diagnoositi inimesel esimest korda 2004. aastal ning tänaseks moodustab see parasiit Malaisia malaariajuhtudest 57 protsenti.

Võib arvata, et see probleem on suurem, kui arvatakse. Makaagid elavad üle kogu Kagu-Aasia ning nende hulgas on sisuliselt võimatu teha malaariaennetust. Kuid kui  inimesed ja ahvid konkureerivad asupaikade pärast, võib kindel olla, et ahvide malaaria liigub edasi ka inimesele. «Oleme malaariaga võidelnud ravimite ja võrkude abil, ent neid tehnikaid ei saa metsikute makaakidega rakendada. See põhjustab probleemi, millele ma ei oska lahendust pakkuda,» ütles Nature’ile malaariauurija Richard Culleton Nagasaki ülikoolist.