/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/04/18/7795190t1ha893.jpg)
Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul peaks uurima, kuidas veekogude liigset fosforit ringmajandada, et seda kasutada põllumajanduses väetisena, kirjutab ERR Novaator.
Teadlane: fosfori saamiseks võiks kasutada veekogude fosfori ringmajandamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liigne fosfor soodustab veekogude eutrofeerumist ehk fosfor- ja lämmastikühendite liigset vohamist, mistõttu läheb veekogu n-ö õitsema. Kui toitaineid on ülemäära palju, ei ela seal kuigi palju loomi. Samas on fosfor on põllumajanduses üks olulisemaid väetisi, kuid seda kaevandatakse maailmas üsna vähestest kohtades.
Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teadur Anu Kisand leiab, et fosfori puhul on mõistlik hoopis tõhustada ringmajandust ehk vaadata kriitiliselt üle olemasolevad ehk sekundaarsed fosforivarud, näiteks järvede põhjasetted, ning uurida, kuidas neid kasutada saaks.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.