:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/04/18/7795145t1h7102.jpg)
Teadaolevate puugihaiguse tüvede katalogiseerimise käigus leiti geneetiliselt erinev viiruse variant, mille võib liigitada koguni uueks alatüübiks, teatas Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakond.
Siberis avastati puukentsefaliidi viiruse uus ja ainulaadne tüvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt on entsefaliidiviirust geneetiliste andmete põhjal seni jagatud kolmeks alamgrupiks: ida, Euroopa ja Siberi. Hiljutise uuringu käigus avastatud uus tüüp, mille teadlased Obi tüübiks nimetanud on, meenutab oma geenide poolest enim Siberi tüüpi. Erinevus on aga niivõrd suur, et läheneb juba täiesti uueks alamtüübiks määratlemise piirile.
«Alamtüüpide vaheline erinevus moodustab nukleotiidide järjestusest 12 protsenti,» kommenteeris avastust Vene Teaduste Akadeemia Siberi Osakonna (VTASO) kemilise bioloogia ja fundamentaalmeditsiiini instituudi nooremteadur Sergei Tkatšjov. «Tuleb välja, et uus avastatud viirusetüvi läheneb oma geneetilise ülesehitusega sellele piirile. Ta kuulub küll selgelt Siberi alamtüüpi, aga meenutab palju enam ülejäänud alamtüüpe kui teised Siberi alamtüübi tüved. Tal on unikaalne valkude struktuur, millesugust ei ole siinkandis varem kirjeldatud ja mis võib mõjutada ka tema bioloogilisi omadusi.»
Esialgsete andmete kohaselt on avastatud uus tüvi küllalti väheohtlik. Vähemalt hiirtel tugevat mõju närvisüsteemile ei tuvastatud. Kuidas see aga inimestele mõjuda võib, ei ole teada.
Tõenäoselt eraldus Obi tüvi ülejäänud Siberi alamtüübi tüvedest ligi 1500 aastat tagasi. See teeb ta ka üheks vanimaks teadaolevaks tüveks – seni peeti vanimaks Balti tüüpi.