:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/04/16/7790939t1hf32f.jpg)
Mandriliustikkesse peitunud veekogud on vägagi sarnased nendega, mis arvatakse peituvat Jupiteri kuu Europa jääkihi sees, kirjutab BBC.
Kanadast leitud salajärved võivad heita valgust maavälisele elule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõnealused kaks peitunud järve asuvad Kanada arktilises põhjaosas. Mõõtmistulemused näitavad, et nende veetemperatuur peab olema maksimaalselt -10,5 °C, tõenäoselt on see valdav enamus ajast aga veelgi külmem. Seega peab vesi oma vedela oleku säilitamiseks sisaldama märkimisväärses koguses soolasid.
Järved avastati Devoni saart katva Devoni jääkilbi radariuuringu käigus ning kuivõrd sedalaadi järvesid varasemast teada ei ole, tuli see teadlastelegi üllatusena.
«Olin väga üllatunud ja veidi segaduseski. Meie töö eesmärk ei olnud kindlasti liustikualuseid järvi otsida,» kirjeldas järvede avastamisega kaasnenud tundeid ajakirjas Science Advances ilmunud uuringu juhtivautor, Alberta Ülikooli doktorant Anja Rutishauser.
Tõsi, liustikusiseseid veesüsteeme on viimastel aastatel aina enam avastatud, antud piirkonnas selliseid nähtusi aga ei kahtlustatud. Kõigele lisaks on tegemist esimeste teadaolevate liustikusiseste järvedega Kanada arktika-aladel. Nende suuruseks hinnatakse viis ja kaheksa ruutkilomeetrit.
«Minu teada on see täiesti unikaalne järvedesüsteem. Antarktikast on teada enam kui 400 jääsisest järve, millest kõiki arvatakse olevat mageveelised. See tähendab aga et avastatud järvede elustik peaks samuti unikaalne olema,» kommenteeris avastuse tähtsust ka Imperial College Londoni professor Martin Siegert, kes ise uuringus ei osalenud.
Kui teised teadaolevad liustikusisesed järved on tingitud geotermaalsetest nähtustest ja pealt paksu jääkihiga kaetud, siis Devoni saare liustikud on sellise alt poolt tuleva sooja ja seda ülalt katva külma jääkihi tasakaalu tekkeks piisavalt paksud. Avastatud järved asuvad mäestikupiirkondades ning varasematest jäätasemetest kõrgemal. Kontakti muu keskkonnaga ei ole järvede veel olnud tõenäoselt 120 000 aastat.
Lisaks tavapärasele loodusteadusliku uudishimu rahuldamisele peitub nendes järvedes aga teinegi väärtus. Nimelt arvavad maavälist elu otsivad teadlased, et samalaadseid veekogusid peaks leiduma ka Jupiteri kuu Europa jääkihtides. Seni on aga vaidlusküsimuseks jäänud, et kas tegemist on ikkagi elukõlbulike keskkondadega, kuna sealsed veed peaks olema ligi viis korda soolasemad kui Maa ookeanid.
Edasised uuringud peaksidki näitama peidetud soolajärvede elukõlbulikkust. Esimeses järjekorras plaanitakse jätkata radariuuringuid, et teha kindlaks teiste võimalike sedalaadi järvede olemasolu, seejärel seisavad aga juba ees läbi jää puurimised, et uurida avastatud veekogude elustikku.
Uuring ilmus ajakirjas Science Advances.