/nginx/o/2018/04/16/7790325t1h03eb.jpg)
Kindel on see, et enamik muinasaja inimestest olid kirjaoskamatud. Päriselt ei saa aga sugugi välistada, et üksikuid kirjaoskajaid leidus siiski ka Eestis juba enne ristiusustamist, kirjutab teadur Marika Mägi ERR Novaatoris.
Kindel on see, et enamik muinasaja inimestest olid kirjaoskamatud. Päriselt ei saa aga sugugi välistada, et üksikuid kirjaoskajaid leidus siiski ka Eestis juba enne ristiusustamist, kirjutab teadur Marika Mägi ERR Novaatoris.
Nii ruunides kui ka slaavi ja võib-olla ladina tähestikus märgiti üles eeskätt sedalaadi teavet, mida muidu võis olla raske meeles pidada, näiteks võlgu või kaubakoguseid. Üldjuhul aga usaldasid muinasaja inimesed oma mälu hoopis enam, kui tänapäeval.
Pikemaid tekste hakati üles kirjutama alles keskajal.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.