:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
Tänavatele meelt avaldama tulnud teadlased tahavad juhtida tähelepanu teaduse kui ühe Eesti riigi suurema eduloo väärtusele, alarahastatusele ning riigi lubaduste täitmata jätmistele.
Suur graafiline ülevaade: miks tulid Eesti teadlased tänavale meelt avaldama? (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi tahetakse juhtida tähelepanu teaduse rahastamisega seotud probleemidele ning tuletatakse riigikogule ja valitsusele meelde nende ammust lubadust eraldada teadusele üks protsent sisemajanduse kogutoodangust.
Nagu mitmed Eesti hinnatumad teadlased korduvalt ka Postimehe veergudel kirjutanud on, võib rahvusvaheliste mõõdikute järgi igati edukat teadust pidada taasiseseisvunud Eesti koguni omamoodi imeks. Kõigist endistest idaploki riikidest Eesti teadlaste tsiteeritavus absoluutselt kõige edukam. Kasutatavate kvaliteedimõõdikute järgi oleme pigem ühes klassis ihaldatud Põhjamaadega. Teaduse kogutoodang on võrreldav aga Venemaa omaga.
Seetõttu on ka teadlased õigustatult mures, et riigi rahakoti haldajatele ei näi nende tegevus silma paistavat. 2014. aastal vastu võetud teadus- ja arendustegevuse strateegias võttis riik endale küll kohustuse tõsta teaduse riiklik teadusrahastus ühe protsendini SKTst, kuid sellest hoolimata on rahakraane siiski pigem kinni keelatud. Kui aastal 2013 panustas riik teadusesse veel 88 protsenti SKTst, siis tänaseks läheneb see juba vaid poolele protsendile (2016. aastal 61 protsenti).
Samas on avaliku arvamuse küsitlused näidanud, et eestlased on Euroopa enim teaduse usku rahvaste seas ning teadlasi usaldatakse teiste institutsioonide ja mõjurühmadega võrreldes kõige enam.
/nginx/o/2018/04/13/7779977t1h2fd2.png)
«Aktsiooni eesmärk on panna valitsuse- ja riigikoguliikmetele südamele vajadust seista teadmistepõhise Eesti eest ning meenutada nii neile kui ka avalikkusele, et enamus tänapäeva hüvedest on sündinud tänu teadlaste tööle,» kirjutasid teadusmarsi korraldajad ürituse eelteates.
Teadusmarsile järgnenud kõnekoosolekul võtsid sõna haridus- ja teadusminister Mailis Reps, teadlastest maailma 1% enimtsiteeritud teadlaste hulka kuuluv Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur ning Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor Anne Kahru, Tallinna Ülikooli ERC grandi toonud Liisi Keedus, itaalia päritolu Tallinna Ülikooli semiootika professor Daniele Monticelli jt.
Kuula ka Kuku Raadio intervjuud teaduse populariseerijate ja teadusmarsi eestvedajate Andi Hektori ja Marek Strandbergiga.