Rabapistrik (Falco peregrinus) on Eestis esimese kategooria looduskaitse all olev liik, keda on siinmail viimastel aastatel vaid üksikuid kordi suviti nähtud. Tema lennu uurimise teeb keerukaks selle kiirus ja lühidus. Sääraselt sööstes ei ole teadlastel eriti võimalik rabapistriku lendu tabada. Saagi tabamisel on tegemist sekundite mänguga ning see teeb uurimise raskeks.
Seega millised olud mängivad pistriku, millised saagi kasuks, ei ole hästi teada. Seepärast proovisid Groeningeni ülikooli teadlased arvutisimulatsioone, et pistrike lendu mõista. Simulatsioonides pandi pistrikud vastamisi kuldnokkadega, kes on tuntud oma osavuse poolest.
Tehti mitu avastust. Kui simuleeritud kuldnokk lendas lihtsalt sirgjooneliselt, nagu ta lendaks, kui tal pole aimugi varitsevast ohust, olid pistrikud kõige edukamad madalamatel kiirustel. Meie jaoks pikeeris pistrik siiski hämmastava kiirusega, 150 kilomeetrit tunnis. Kuid kui kuldnokk tegi haake ja järske pöördeid, olid kõige edukamad täiskiirusel sööstvad pistrikud. Tundub vastuoluline, kuid kiirus andis pistrikele oma lennu üle täpsema kontrolli.
Suurema manööverdamisoskuse saigi rabapistrik metsiku kiiruse tõttu. Kuna lindu kannustav jõud on suurtel kiirustel palju suurem, siis saavad nad teha ka jõulisemaid pöördeid.
Rabapistrike lennukiiruse uuring ilmus teadusajakirjas PLOS Computational Biology.