Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/12/7777131t1h3819.jpg)
Aastaid Postimehe toimetuse akna taga pesa teinud kalakajaka paar on praeguseks välja haudunud oma esimesed pojad. Postimehe otsepildis on praeguseks paraku juba tühi pesa.
«Postimehe toimetuse hoovis on kajakapaar oma pojukestega iga-aastased külalised, põhjustades ühtaegu nii elevust kui ka hirmu,» kirjeldab iga-kevadist kajakatralli fototoimetuse juhataja Erik Prozes. Nagu 2014. aasta videost näha, ei ole kõrgel katuseharjal pesitsemine aga ilma ohtudeta ning varasematel aastatel on kajakapojad ühel hetkel katuselt maha potsatanud ning seejärel mööda maad ringi toterdama hakanud, vanalinnud nende kohal kaitsvalt tiirutamas.
Oma seekordselt rändelt lõunasse jõudsid kajakad, kelle toimetus on ristinud Jaaniks ja Hildaks, tagasi aprilli teise nädala keskel. Praegu ehitavad nad veel pesa, mis tähendab, et muneminegi ei saa enam kaugel olla. Reeglina muneb kalakajakas mai alguses pooleteise- kuni kahepäevaste vahedega kolm oliivhalli tumedate laikudega muna. Hauvad mõlemad vanemad kokku 25–26 päeva.
4. juuli - röövel leidis uue saagi, Hilda ja Jaan hoiavad endiselt pesa lähedusse
Kajakas on tuvikorjuse maiustamisega nii hoos, et ei lase end häirida ligidalt mööduvatest jalakäijatest ega peaaegu üle sõitvatest autodest. Linnu suure kogu järgi hinnates on võimalik, et tegemist on sama hõbekajakaga, kes ründas Hilda ja Jaani pesa ning kiskus sealt ühe poegadest kaasa.
Samal ajal katusel. Kuigi pesa on tühi, veedavad Jaan ja Hilda suurema osa ajast endiselt pesal ja selle läheduses majaharjal. Kuigi sellekevadistest poegadest kumbki ellu ei jäänud, läheb linnuvanemate elu pärast kurvastamist omasoodu edasi.
21. juuni - teise võsukese lahkumine
Vaid veidi vähem kui ööpäev hiljem turnis teine noorlind pesast välja katuseharjale ja kukkus katuselt alla tänavale, mistõttu on pesa praeguseks tühi. Tõenäoliselt ootab pesast kukkunud linnupoega karm saatus. Kukkudes see kerge sulepall küll viga ei saanud, aga vaatamate vanemate valvamisele ja hoolele ei paku linnamaastik tibule küllalt kaitset tänaval varitsevate ohtude eest.
20. juuni - linnupoeg rööviti päise päeva ajal
Nagu varasematelgi aastatel, jäi Jaani ja Hilda rõõm ka sel korral üürikeseks. Õhtupoolikul ründas pesa ja seal patseerivaid noorlinde kalakajakast suurem ja tugevam hõbekajakas, kellele pesal istuv vanem vastu ei saanud. Lindude vaheline kätš ei kestnud seetõttu kaua ning vaid loetud sekunditega jäigi kahest tibust pessa vaid üks.
18. juuni - pojad on koorunud
Ööl vastu pühapäeva jõudis Jaani ja Hilda raske töö lõpuks ometi lõpule ning munadest koorus kaks noorlindu, kes nüüd koos vanematega pesa peal aega veedavad. Kuidas noorlindude esimesed päevad/nädalad see aasta kulgema hakkavad, saab näha juba lähipäevil.
14. juuni - palavus ajab lõõtsutama
Jaani haudumiskord. Päev on pilvitu ja palav ning päike kütab nii halastamatult, et Jaan on sättinud end pesal vastutuult ja ahmib lõõtsutades õhku pärani nokaga.
6. juuni - haudekorra vahetus uue päeva esimesel tunnil
Ootaja aeg on pikk. Hilda on umbes kümme tundi järjest pesal olnud ja kauaoodatud vahetus tuli alles nüüd, öö hakul. Käes on Jaani kord haududa ning Hilda saab minna endale toitu otsima.
Linnuökoloog Marko Mägi sõnul hauvad tõesti kalakajakal mõlemad vanalinnud mune vaheldumisi. «Kirjanduse andmetel võivad emaslinnud munadel veidi kauem aega veeta, kuid üldiselt jagavad partnerid munemisaega enam-vähem võrdselt. Seega võivad 10-tunnised tsüklid täitsa reaalsed olla. Sõltuvalt ilmast, asukohast ja kurna suurusest (maksimaalselt on kurnas kolm muna) võtab poegade koorumine aega 24–30 päeva,» selgitas Mägi.
5. juuni - tuul viib või suled seljast
Mõned nädalad kestnud soojad ilmad on selleks korraks läbi saanud, temperatuur on taas madalam ja tõusnud on tugev tuul. Täna hommikul on tuul eriti kõle ja nii vali, et hauduval Hildal on suled ühtelugu püsti. Kajakas on tuult trotsides mitu tundi ühes asendis olnud ja nokka sulgede sees soojas hoidnud, nüüd aga vahetab lühikese aja jooksul mitu korda asendit, et tuule suhtes paremat positsiooni leida.
27. mai - lõputu ühe koha peal passimine
Kajakad püsivad nüüd päevade kaupa pesal haudumas. Palav. Igav. Uni. Vaadates neid uniseid ja haigutavaid linde kipub endalgi silm kinni minema.
25. mai - kui üks tahab, aga teine ei taha
Täna varahommikul üritas Jaan Hildat ära rääkida, et teeks õige rohkem väikeseid sulepalle, kuid üritus läks luhta, sest Hilda oli unine ega võtnud vedu. Ei jäänudki Jaanil muud üle, kui lonkida endale teist tegevust otsima.
20.-21. mai - vahetus vahetuse järel
Nagu juba kirjutanud oleme, hauvad kajakad vaheldumisi – pesal istub nii emane kui isane lind. Kuivõrd haudumine kestab alla kuu, võib juba lähiajal pisiperet oodata. Eks näis, kuidas väikeste käsi see kevad käib.
16. mai - kajakate armumäng
Kergesti erutujad võiksid seda klippi vaadata pigem sellisel ajal, kui pole tööl või autoroolis ja saavad endale lubada tähelepanu kaldumist looduse kutsele.
13. mai - kajakad emadepäeva ei pea
Tänaseks ei ole Jaani ja Hilda pesal veel pisikest peret näha ning haudumine jätkub. Igatahes püsib paar koos ja hoiab pesa.
12. mai - kord haun mina, kord sina
Linnud valmistuvad haudeperioodiks ja harjutavad kordamööda pesal istumist. Kuigi nad on pesa päevade viisi vooderdanud, täiendanud ja kohendanud, ei paista see ikka veel küllalt mugav olevat. Hilda sätib end pesale nii- ja naapidi ja paigutab oksaraage ringi kuniks rahulolematus saab taas võitu ja järg läheb Jaani kätte.