:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/04/12/7776319t1hb48b.jpg)
Kogu Põhja-Euroopa kliimat mõjutava hoovuse aeglustumisel võib olla katastroofilisi tagajärgi, kirjutab The Guardian.
Uuring: kliimasoojenemine on viinud Golfi hoovuse 1600 aasta madalseisu (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatavasti on Atlandi ookeanis edela-kirde-suunaliselt voolav Golfi hoovus põhjus, miks Eestis on näiteks Alaskaga võrreldes vägagi mahe kliima. Hoovuse toime muutuste osas on seoses kliimamuutustega spekuleeritud varemgi, kuid seni on arvatud, et kui aeglustumine ka toimub, kulub selleks vähemalt sajandeid.
Teadusajakirjas Nature avaldatud uuring näitab aga, et hoovuse aeglustumine võib aset leida kiireminigi kui seni arvatud. Uuringu kohaselt on hoovus praeguseks ligi 15 protsenti aeglasem kui aastal 400 pKr, aeglustumise peamise põhjusena tuuakse välja inimtekkelised kliimamuutused. Oma uuringus tuginevad University College Londoni geograaf David Thornalley ja kolleegid mitmekülgsetele tõenditele, mis viitavad kõik võimalusele, et Euroopat võivad ees oodata oluliselt külmemad talved, Ameerika idarannikut aga meretaseme kiire tõus.
Nimelt on Golfi hoovus osa Atlandi ookeani veeringe suuremast süsteemist, mida tuntakse Atlandi globaalse meridionaalse tsirkulatsioonina (Atlantic Meridional Overturning Circulation). Tegemist on hiiglasliku hoovuste süsteemiga, mis kannab sooja vee Kariibi mere piirkonnast Põhjapooluse lähistele. Seal see jahtub ning külmem vesi vajub sügavale pinna alla ja voolab omakorda lõuna poole tagasi.
Globaalse soojenemise tagajärjel aeglustub vee jahenemine polaaraladel, samal ajal lisandub kogu süsteemi aga Gröönimaa jääkilbi sulamisel tekkinud uut väiksema tihedusega magevett, mis kõik kokku aeglustab kogu ookeaniringlust.
Aeglustumise tendents on teada juba aastast 2004, mil seda esmakordselt spetsiaalsete teadusinstrumentidega mõõdeti. Nüüd on aga kaks värsket uuringut näidanud, et tegemist on vähemalt 1600 aasta lõikes pretsedenditu sündmusega.
Teadustöös analüüsisid teadlased USA Põhja-Carolina osariigi ranniku lähistelt kogutud settematerjalide proove, mille abil oli võimalik teha kindlaks hoovuste süsteemis viimase 1600 aasta jooksul aset leidnud muudatused – mida suuremad olid settinud osakesed, seda kiirem pidi olema vee vool ja vastupidi. Muistset vee temperatuuri hinnati tollastest mere-elukatest maha jäänud ja settinud kodade koostise põhjal.
Teises uuringus analüüsiti viimase 120 aasta jooksul tehtud merevee temperatuuri mõõtmisi. Mõlemad uuringud jõudsid aga ühisele tulemusele – hoovuste ringlus on praegu ligikaudu 15 protsenti nõrgem kui ta oli 1600 aastat tagasi. On teada, et sarnane nõrgenemine kaasnes ka nn väikese jääajaga 1850ndatel aastatel, seekordne on aga oluliselt kiirem, mistõttu seostavad teadlased seda just inimtekkelise kliimamuutusega.