/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/04/12/7775797t1hd890.jpg)
ERR Novaatorile saadetud küsimustele vastab Tartu ülikooli loomaökoloogia teadur Tuul Sepp
Lugeja küsib: kuidas toiduahelas ülespoole liikuda?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimene kuulub omnivooride ehk kõigesööjate hulka. See tähendab, et me pole klassikalises mõttes ei «kiskjad» (toiduahela tipplülid) ega «saak» (esimese taseme tarbijad ehk taimedest toituvad loomad).
Samasugused kõigesööjad on ka näiteks sead ja karud, aga ka meie lähim sugulasliik, šimpansid. Kuna ka šimpansid on kõigesööjad, võib eeldada, et samasuguse toitumisviisiga oli juba meie ja šimpanside ühine esivanem, ja meie nutikus ei ole mänginud kuigi suurt rolli meie asukoha määramisel toiduahelas.
Mis inimese kohta toiduahelas siis ikkagi määranud on ja kuidas liigid sellel tõusta võivad, loe lähemalt ERR Novaatorist.